15.06.2017: TEHASE KAVANDAJATE TEINE VASTUSKIRI

Head liikumise eestvedajad ja liikmed!

Aitäh teile mõttevahetuse jätkamise ja küsimuste kogumise eest. Meile on väga tähtis, et saaksime anda inimestele rohkem infot plaanitava puidurafineerimistehase mõjude kohta. Peale selle, et jagame teavet kohtumistel ja vastame kirjadele, kogume sel suvel ka Tartumaa inimeste küsimusi ja ettepanekuid, et saaksime neile uuringute käigus vastused leida.

Praegu aga palume mõistvat suhtumist – saame paljudele kirjas olevatele küsimustele vastuse anda alles analüüsi järgmises etapis ehk kõige varem hilissügisel. Alles siis selguvad rahandusministeeriumi eestvedamisel läbiviidava ja asukohaplaneeringu osaks oleva tehase mõjude hindamise esimese etapi tulemused ja faktid. Esimesi teadusuuringute tulemusi on oodata tuleval kevadel. Sestap palume kannatlikku meelt, sest kõigile küsimustele ei ole käesoleval etapil veel võimalik vastata.

Vastused rühmitasime kolme teemaplokki:

tehase mõjude hindamise protsess ja sisu;
tehase mõju metsa majandamisele ja raiemahtudele;
tehasesse kavandatav tehnoloogia ning selle mõju looduskeskkonnale, majandusele ja inimeste elukeskkonnale.

Esmalt kordame üle ettevõtmise lähtekohad. Algatasime tehase rajamise võimalikkuse uurimise, et pakkuda lahendust praegusele olukorrale, mil Eesti olulisimat rikkust – metsa – odavalt ja väärindamata välja veetakse, selle asemel et paratamatult metsavarumisega kaasnevast paberipuidust kohapeal midagi väärtuslikku luua.

Oleme Eesti kodanikud nagu teiegi ja meie ettevõtmise esimene lähtekoht on: mets on meie rahvuslik rikkus ja selle võimalusi tuleb senisest nutikamalt kasutada.

Teine lähtekoht: Eesti metsad peavad olema järeltulevaid põlvkondi silmas pidades säästvalt majandatud.

Kolmas lähtekoht: Euroopa unikaalseim uue põlvkonna tehas saaks Eestis tööd alustada pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning vaid siis, kui tehase keskkonnamõjud heaks kiidetakse.

Tehase mõjude hindamise protsess ja sisu

Mitmed teie kirjas toodud küsimused puudutavad rakendusuuringute keskuse CentAR tehtud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamist ja selle eri tahke. Ehkki pöörasime ka oma esimeses avalikus kirjas eraldi tähelepanu mõjude hindamisele kui tervikule, kordame selle siin veel kord üle – tehase mõju hindamisel on võrdselt olulised nii majanduslikud, sotsiaalsed kui ka keskkonnamõjud.

Alustasime majanduslike mõjude analüüsiga, kuid see ei tähenda, et majanduslik mõju oleks ainus, mida uurime. Ka ei vähenda see teiste mõjude hindamise olulisust ega pretendeeri andma projektile lõplikku hinnangut. Lõplikus hinnangus arvestame kõiki kolme mõju koos. CentARi ökonomistide uuring ei pretendeeri asendama rahandusministeeriumi korraldatavat keskkonnamõju uuringut ega teisi vajalikke eksperthindamisi.

Majandusmõju hinnanguga sooviti esmalt kindlaks teha tehase rajamise võimalikkus, mida vajasid investorid, et otsustada, kas ideega on üldse mõtet edasi minna. Makromajandusliku analüüsi tasandil hindasid ökonomistid tehase võimalikku mõju rahvamajandusele ja selle kaudu ühiskonnale. Esmalt ettevõtmise majanduslikku mõju hinnata on loogiline – investeeringut ei ole mõtet teha siis, kui see ei ole majanduslikult tasuv. Analüüsi tulemused näitavad, et on. Kaudselt kinnitab selliste projektide majanduslikku tasuvust veel see, et ka meie põhjanaabrid peavad sarnaste tehaste ehitamist Soome mõistlikuks. Kui majandusanalüüsi tulemused on negatiivsed, siis tähendaks see ühtlasi ka seda, et ülejäänud analüüside peale pole mõtet raha kulutada. Kuna konkreetne projekt tasub end majanduslikult ära, siis otsitakse vastust juba järgmistele küsimustele, hinnates tehase keskkonna- ja sotsiaalset mõju. Alles seejärel, kui ka järgmised etapid on läbitud, saab otsustada, kas tehast on võimalik rajada või mitte.

Leidsite, et investoritega tehtud intervjuud tulnuks sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi sisendmaterjalidest välja jätta. Pakume ka teise seisukoha: ainult investorid saavad anda teadmise, millist tehast ja millistel tingimustel nad ehitada soovivad ning kelleltki teiselt ei ole võimalik seda infot saada. Investorite küsitlemine on sellistes analüüsides tavapärane. Mis puudutab teiste huvigruppide kaasamist, siis majanduslikke mõjusid analüüsivad üldjuhul majandusteadlased. Keskkonnateadlaste arvamust küsitakse keskkonnamõjude hindamiseks ja selle uuringu korraldamine ootab oma järge pärast asukoha valiku esimest etappi ning selle korraldab valitsuse ülesandel rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Vastupidiselt teie kirjas väidetule ei välista tehase majandusmõju uurimine keskkonnauuringuid, need tehakse kindlasti. Keskkonna- ja sotsiaalmõju saabki alles põhjalikult hinnata konkreetses tehase asukohas, kui on tehtud Eestis kehtiva planeeringuprotsessi osaks olev asukoha eelvalik.

Eelvaliku käigus hinnatakse keskkonnamõjusid ja arvestatakse ka eelvaliku piirkonda puudutavaid sotsiaalseid tegureid. Lisaks korraldatakse avalikud väljapanekud ja arutelud, projekti kohta küsitakse ettepanekuid. Kuna tehase rajamine on suure mõjuulatusega projekt, siis kaasatakse planeerimisprotsessi loomulikult ka ühiskonnateadlased, kohalikud elanikud ja ettevõtjad. Juba praegu on selge, et projektil on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Mõlema poole põhjendatud arvamustega tuleb arvestada. Planeeritava tehase saab rajada ainult dialoogis erinevate osapoolte, ametnike ja avalikkusega.

Tehase asukoha valiku kriteeriumeid (ala suurus, mageveekogu lähedus, raudtee- ja maanteeühenduse olemasolu) hinnates leidsime, et tehase saaks rajada Tartu- või Viljandimaa piirkonda. Kokku on neid teoreetiliselt sobivaid paiku praeguse eelanalüüsi alal mitukümmend ning kõiki neid tuleb riigil kaaluda, enne kui saab edasi minna täpsemate küsimuste juurde.
Siis saab hakata küsima ka kavandatava tööstuse mõjuvälja jäävate inimeste arvamusi ja uurima mõju tehase ümber jääva piirkonna kinnisvarahindadele, samuti mõju turismiettevõtjatele ja teistele puidutööstusega konkureerivatele majandusvaldkondadele.

Rõhutame, et teeme rohkem, kui seadus nõuab – uurime ise ka toorme pikaajalist ja jätkusuutlikku kättesaadavust Eestis ja Lätis ning seda, kuidas tehas aitab täita Eesti kohustusi CO2 heitkoguste vähendamisel.

Tehase mõju metsa majandamisele ja raiemahtudele

Viitate oma kirjas, et oleme majandusmõju hinnates kirjeldanud Baltimaid kui tooraine varasalve, kuid sellest lausest on kaduma läinud teine pool “Põhjamaade jaoks”. Tehase rajamise üks eesmärk ongi see, et praegu Baltimaades raiutav ning odavalt Soome ning Rootsi välja veetav puit väärindada ise Eestis ning mitte seda välja vedada. Sellise tehase ehitus võimaldaks metsaomanikel saada ka suuremat, Põhjamaadega sarnast tulu oma vara majandamisest.

Analüüs ei järelda, et arvestataks võimalusega Eesti raiemahte suurendada – see on nii investorite kui ökonomistide hinnangul vähetõenäoline. Algusest peale on arvestatud sellega, et osa vajaminevast toormeressursist tuuakse teistest riikidest ning raudtee lähedus on seetõttu saanud oluliseks tehase asukohale esitatavaks nõudmiseks. Toormeallikate hajutatus on ka investori huvi – vaja on tagada tehase tegevuse sõltumatus ühe riigi raiemahtudest ja metsapoliitikast. Osutame ka sellele, et investeeringu horisont on pikk ning oleks lühinägelik tehase piirkonnas raiuda rohkem, kui on jätkusuutlik.

Samuti kinnitame, et teeme investorite eestvedamisel ja koostöös mitmete roheliste organisatsioonidega (kelle seas on mitmeid erametsaomanikke) ettepaneku, kuidas tagada ka erametsade laialdane sertifitseerimine metsade senisest säästvamaks majandamiseks. Põhja-Läti metsal on vajalikud sertifikaadid olemas, selle kohta leiab kinnituse siit.

Läti ekspordib paberipuitu juba praegu, riigi ekspordimahtude statistikat näeb raportist (vt joonist 11). 2010.–2015. aastail oli Läti ümarpuidu ekspordimaht 2,4–4 mln tihumeetrit.

Läti on valmis puitu ka edaspidi eksportima, kuna sarnaselt Eestile puudub seal kohalik paberipuitu väärindav tööstus. Sarnaselt Eestile ootavad ka Läti metsaomanikud oma metsale suuremat, põhjamaadega sarnast tulubaasi. Pikaajaline toormevajadus on edasise toormeuuringu teema – Est- For Investi plaan on uurida toorme pikaajalist kättesaadavust nii Eestis kui Lätis.

Kui Lätis tekib tõesti olukord, kus mingil põhjusel osutub kasulikumaks eksportida paberipuitu Kesk-Euroopasse ja mitte Lätile oluliselt lähemal asuvasse Eestisse, siis on samas olukorras ju ka Eesti metsaomanik, kes peaks samuti eelistama oma metsa eksportimist Kesk-Euroopasse. See tähendab, et tehas peab tõstma oma kokkuostuhinna tasemele, kus ta suudab vajaliku paberipuidu Lätist, Eestist, aga miks mitte osaliselt ka Valgevenest ja Leedust varuda. Oluline on mõista, et Läti puidu müüki Eestisse ei dikteeri müstilised jõud, vaid seda määravad ainult majanduslikud põhjused. Suurte transpordikulude tõttu saab Kesk-Euroopa vaevalt pakkuda Põhja-Läti paberipuule paremat hinda kui sellest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel asuv rajatav puidukiutehas. Vähegi pikemas perspektiivis ei ole sellised arengud realistlikud. See on ka kõige olulisemaks põhjuseks, miks planeeritakse tehast just potentsiaalse toormeressursi keskele.

Konkreetse toormeturu tarneraskuste riski saab maandada mitte Eesti raiemahtude suurendamisega, vaid toormeturgude hajutamisega – see tähendab, et äriplaanis tuleb arvestada tooraine osalise impordiga mitte ainult Põhja-Lätist, vaid ka kaugemalt, näiteks Valgevenest ja Leedust. Seetõttu on tähtis, et tehas asuks raudtee lähedal.

Mitmed teie küsimused puudutavad tehase käivitamise mõju küttepuidu hindadele ja kättesaadavusele Lõuna-Eestis. Puu koosneb eri osadest – need on eri omaduste ja hinnaga – ning iga sortimenti, mis metsast tuleb, kasutatakse erineval eesmärgil. Puidust energia tootmine väärtustab tooret vähem kui puidukiu tootmine ning kütteks kasutatakse teistsuguseid puidusortimente, kui puidurafineerimistehas tarvitab. Puidu küttesortiment tehasele ei sobi, tehas ei plaani seda kasutada ega mõjuta seega kütteturgu. Seega ei vaja küttepuidu hinna mõju täiendavat põhjalikku analüüsi.

Küsite ka, kuidas hindade kujunemist prognoosime. Majandusmõju raportis on välja toodud, et puidurafineerimistehase rajamise tulemusena mõjutavad saepalgi hinda erisuunalised tegurid. Näiteks on võimalik, et saetööstuse kasumlikkuse kasv (mis tuleneb sellest, et tööstustes tekkivale puiduhakkele tekib stabiilne nõudlus) toob kaasa saepalgi mõningase hinnatõusu. Teisalt on võimalik, et kuna metsaomanikul on võimalik pärast tehase käivitamist saada paberipuidu eest praegusest kõrgemat hinda, siis surve saepalgi hinnale hoopis langeb. Kokkuvõtvalt ei ole ühte selgelt domineerivat argumenti, mille alusel väita, et saepalgi hind kindlasti kasvab või väheneb. Pikemas perspektiivis võib ennustada toormehindade ühtlustumist kogu Läänemere regioonis.

Samuti lisame, et energia tootmine ei ole lisa puiduressurssi vajav tegevus – energiat tekib tootmisprotsessis rohkem kui puidukiu tootmiseks vajalik, mis tuleneb kasutatava tehnoloogia iseloomust.

Lükkame ümber ka väite, nagu loobunuks meie lõunanaabrid sarnase tehase rajamisest. Tehase rajamine pole kunagi olnud Läti valitsuse projekt – seega pole nad saanud sellest ka loobuda, nagu oma kirjas väidate. Projektist loobusid välisinvestorid, sest nende üks taotlusi oli 100% tagatis kogu vajaminevale toormeressursile, mida Läti valitsus meediaallikatele tuginedes ei soostunud andma.

Tehasesse kavandatav tehnoloogia ning mõju looduskeskkonnale, majandusele ja inimeste elukeskkonnale

Kinnitame veelkord, et investorid peavad puidurafineerimistehase rajamise eelduseks asjaolu, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele keskkonnanõuetele ja parimale võimalikule tehnikale (PVT). PVT pole lihtsalt ilus tähekolmik, vaid kindel normide kogum, mille puhul järgitakse tööstusheite seadust ja Euroopa Liidu 2014. aastal jõustunud PVT järeldusi (Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2014/687/EU 26. septembrist 2014. a). Parimale võimalikule tehnikale vastavus tähendab, et tehase tootmisprotsessi kontroll on automatiseeritud, tehas on lõhnavaba ja madala müratasemega. Saasteainete heited välisõhku ja veekeskkonda peavad vastama PVT normidele ja Eesti õigusaktidele.

Puidutöötlemiseks on Kraft-meetodit eri tehastes kasutatud ligi sada aastat. Ehkki sama meetod on ka kaasaegse tehase süda, ei ole see enam võrreldav tehnoloogiaga, mida kasutati 100, 50 või 30 aastat tagasi, samuti pole vanemad tehnoloogiad enam konkurentsivõimelised ega vasta tänapäeva keskkonnanõuetele. Rohkem kui 30 aastat tagasi ehitatud tehaseid parendatakse ja kohandatakse uute nõuetega pidevalt. Seega on keskkonnakoormuse kohta kogutud andmeid juba sada aastat ja Kraft-meetodi alusel toimiva tehnoloogia mõju keskkonnale täpselt teada. Seda mõju peab uurima nüüd ka Emajõele. Tuleb märkida, et igas paigas on mõju erinev ja tehase asukohta arvestades tuleb valida ka sobiv tehnoloogia. Parima võimaliku tehnoloogia valimine on teadlaste ja keskkonnatehnoloogide ülesanne. Lõpptulemus sõltub alati siseneva puidu ja vooluveekogu keemilisest koostisest ning kasutatava tehnoloogiast, sh veepuhastustehnoloogiast, seega enne eelprojekti koostamist ja uuringute lõppu ei ole võimalik täpselt vastata küsimusele, milline on koormus Emajõele. Pigem leiavad teadlased analüüsimise ja modelleerimise käigus maksimaalse koormuse, mida vesikond suudab vastu võtta ilma selle kvaliteediklassi alandamata ja need heitekogused saavadki keskkonnaloa piirväärtusteks, mida töötav tehas ei tohi ületada.

Tehase tegevuse võimalike mõjude ja riskide väljaselgitamiseks tulebki teha erinevad mõjuhindamised, uuringud ja anda eksperthinnangud, millest keskse tähtsusega on keskkonnamõjude hindamise protsess. Seda protsessi veab Eesti riik. Riigi eriplaneeringut tegev rahandusministeerium töötab välja planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõud, mis sätestavad, milliseid kriteeriume arvestatakse tehasele sobiva asukoha valikul, milliseid mõjusid hinnatakse, kuidas toimub koostöö ja kaasamine planeeringu koostamise ajal.

Sarnaseid tehaseid ehitatakse mujal Euroopas palju väiksemate jõgede äärde (maailma uusim puidutehas Soomes Äänekoskis) ning oluliselt tihedama asustusega aladele. Neid on rajatud ka looduskaitsealade lähistele (näiteks Euroopa seni uusim, aastal 2005 ehitatud tehas Saksamaal Stendalis). Nii Soomes, Rootsis kui ka Saksamaal ja Austrias on ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile Eestiga sarnased. Kui samalaadses keskkonnas olevad arenenud riigid ehitavad moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond.

Veekvaliteedist. Küsimusele, kas inimesed peaksid muretsema Emajõe veekvaliteedi pärast, vastame veel kord, et ei peaks. Tehas rajatakse nii, et tehasega seotud jõgikonna kvaliteediklass ei halveneks. Või veelgi enam: tehas saab sündida ainult siis, kui see ei halvenda vee kvaliteeti. Keskkonnamõju hindamise käigus analüüsivad teadlased veekvaliteedi küsimust põhjalikult ja seavad piirmäärad, mida tehas ületada ei tohi. Olgu öeldud, et maailma uusima, praegu testimisel oleva Soome Äänekoski puidutehase keskkonnaloa taotlus ja luba ise on Soome registrites olemas avalike dokumentidena: http://biotuotetehdas.fi/yva. Need andmed annavad ammendava jaatava vastuse, kas ja kuidas on võimalik rajada kaasaegset puidutöötlemistehast, mis vesikonda ega terviklikult keskkonda ei koorma.

Õhukvaliteedist. Eraldi teema on teie kirjas planeeritava tehase lähikonna õhk. Kinnitame, et kaasaegne puidutehas on lõhnavaba – moodsa tehase tootmisprotsess on nn suletud süsteem. Teie viidatud mure ebameeldiva lõhna pärast tuleneb kaks või isegi kolm põlvkonda vanadest tehastest. Nii nagu uue põlvkonna autod on keskkonnasõbralikud, on seda ka uue põlvkonna tehased. Meie tehase seadmete tarnijad annavad garantii, et tehasest ei leki mingit lõhna. Näitena saab tuua Stendali tehase Saksamaal, kuhu omavalitsuste, keskkonnaekspertide ja ministeeriumiametnike delegatsiooniga läheme juba sel nädalal õppereisile, et näha üht uuematest tehastest ja oma silmaga (või siis ka ninaga) asjade seis üle vaadata.

Kunda puitmassitehase mõjust. Esiteks, Kunda ei ole puidurafineerimistehas ning seda ei saa võrrelda rajatava tehasega. Teiseks, Kundas kasutatav mehaaniline puidukiu tootmise tehnoloogia erineb olulisel määral biorafineerimisest. Kolmandaks, Kunda tehase tootmisprotsess ei ole kunagi lõhnanud, tehase käitamise algetapil tekitas probleeme biomuda käitlemise esialgne lahendus, täpsemalt piisava suurusega komposteerimisväljaku puudumine muda kompostimisel. Rõhutame veel kord, et uue tehase võrdlusaluseks saab olla Äänekoski tehas. Võib kinnitada, et ka Äänekoski (käivitus on planeeritud sügisesse 2017) ja Stendali tehase (rajati 2005) ehitamise vahele jäänud tosina aastaga on tehnoloogia palju edasi arenenud.

Liikluskoormusest. Alusetu on väide, et liikluskoormuse ja sellega seonduva saaste mõju on püütud jätta tähelepanuta. Vastupidi, liiklusmahtude kasv on välja toodud ka majanduslike mõjude analüüsis (peatükk 6.3). Sellega seotud kulude täpne analüüs jääb aga edaspidiste uuringute teemaks, sest see sõltub olulisel määral tehase asukohast. Samas peab märkima, et puidurafineerimistehasega seonduv Eesti teede liikluskoormus ei ole lisanduv, vaid toimub juba praegu seoses paberipuidu ekspordi transpordivoogudega. Kui tehas paikneb keset metsaressurssi, siis kindlasti on võimalik vedusid paremini optimeerida kui vedusid mereäärsetesse sadamatesse.

Töökohtadest. Kirjas väljendate muret töökohtade pärast. Esiteks arvnäitajatest – me pole väitnud, et 200 loodavat töökohta on võrdsed 8000 uue töökohaga –, nagu raportis öeldud, on 200 loodavat töökohta Eesti keskmise palga ekvivalendina võrreldavad 500 töökohaga, millele mujal majanduses lisandub 300–400 töökohta. Samas loodavat lisandväärtust arvesse võttes kasvab kogu Eesti töötlevas tööstuses arvestuslikult 8000 keskmist lisandväärtust tootva töötaja võrra. Kui loodavate töökohtade arv on kriitikute arvates väike, siis jääme eriarvamusele – usume, et 200 kõrgepalgalist töökohta väljaspool pealinna piirkonda ei ole “üsna marginaalne” ning valitsuse ja ettevõtjate eesmärk peaks pigem olema madalapalgaliste töökohtade asendamine kõrgemapalgalistega. Vaid nii saab toimuda meie elanike heaolu kasv ja ühiskonna areng tervikuna.

Mis puudutab võrdlust tarkvaraettevõtetega, siis rõhutame, et me ei ole olukorras, kus tuleks valida, kas asutada tarkvaraettevõtteid või arendada puidutööstust – Eesti vajab kahtlemata mõlemaid. Kui puidurafineerimistehas jääb ehitamata, siis ei teki selle asemele tarkvaraettevõtet, vaid mainitud 200 kõrgepalgalist töökohta ja positiivsed mõjud teistes majandusharudes jäävad lihtsalt loomata. Just puidutööstus on majandusharu, mis pakub tööd väga erinevate võimete ja haridusega inimestele ja seda eelkõige just maapiirkonnas, kus ollakse oluliselt suurem tööandja kui põllumajandussektor.

Kui aga tõepoolest võrrelda tarkvaraettevõtte ja puidurafineerimistehase ühiskondlikke mõjusid, siis osutame arvukatele tarkvaraettevõtetele, kes küll Eestis oma tegevust alustasid, kuid kes tänaseks on siit lahkunud koos töökohtade ja maksutuluga. Puidurafineerimistehas jääb aga Eestiga seotuks kogu oma tegevuse vältel. Ka jaguneb tehase loodav lisandväärtus majanduses ühtlasemalt – märkimisväärne osa sellest jääb metsaomanikule, kes saab seeläbi ressurssi nii metsade paremaks majandamiseks kui ka lihtsalt tarbimiseks või ettevõtluse laiendamiseks.

Umbes 90% tehase töötajatest võiks tulla tehase ümbruskonnast. Osa tippspetsialiste kutsutakse käivitusetapis väljastpoolt Eestit – väljaõpe toimub alguses nende eestvedamisel. Plaanime ka oma stipendiumi toel saata Euroopa tippülikoolidesse doktorantuuri andekaid Eesti noori, kes pärast õpingute lõppu võiksid saada tööd Eesti moodsas puidutehases.

Puidu väärindamisest. Lisandväärtuse leidmisel on arvestatud kõiki tootmissisendeid – tooret, tööjõudu, teenuseid jm. Kasutatud metoodika on märksa keerukam kui tekstis toodud illustratiivne näide, millele viitate. Mujal majanduses tekkiva lisandväärtuse hindamiseks on kasutatud sisend- ja väljundtabeleid (vt raportit, sh nt lisa 1). Maailmaturu kohta käivate andmete allikate otseviited on esitatud majandusmõjude raportis. Hindade stabiilsust ei saa mõistagi tagada keegi, see on ettevõtte omanike äririsk. Optimism hindade osas aga põhineb senistel suundumustel ning pehmepaberi ja hügieenivahendite turu ja e-kaubandusega seotud pakendituru perspektiivsel kasvul.

Investoritest. Oleme algusest peale andnud teada, et kõik tehase idee algatajad on Eesti investorid, kuid neil on vaja kaasata strateegiline ja/või finantsinvestor, samuti mõtleme võimalusele kaasata teisi Eesti investoreid. Idee algatajad pole nõus koos töötama partneritega, kes pole keskkonnateadlikud.

Lõpetuseks

Tänapäeva ühiskonnas ei saa inimest loodusest eraldada ega ettevõtluse huve seada ettepoole teiste elualade huvidest. Ühiskonnas on palju arvamusi ja seisukohti ning ühtki neist ei tohi ignoreerida, vaid tuleb leida kõigi osapoolte huve arvestav lahendus. Sestap otsime kompromissi- ja koostöövõimalusi eri huvirühmade vahel ja meie seekordse kirja põhisõnum on: seda tehast saab rajada ainult koostöös erinevate osapooltega, sh keskkonnaorganisatsioonide, teadlaste, ametnike ja avalikkusega.

Teeme omalt poolt kõik, et rahandusministeerium kaasaks tehase hindamisse võimalikult laia ringi erinevate huvide ja teadmistega inimesi ja ühendusi. Samuti tahame soodustada seda, et metsade sertifitseerimine saaks erametsaomanike seas normiks. Soovime sarnaselt kõigi teiste kodanikega, et metsi majandataks säästvalt. See on tähtis nii metsaga seotud ettevõtjatele kui ka metsaomanikele, samuti neile, kes metsas matkavad, jahti peavad või marjul-seenel käivad. Samamoodi nagu looduskaitsjad peame ka meie väga oluliseks metsade liigilist mitmekesisust. Investorid on paarkümmend aastat kandnud ideed moodsast tehasest kui erilisest ettevõtmisest ja hoidnud unistust luua väärtus, mis jääb märgistama mitte ainult Eesti, vaid terve Euroopa jaoks uut kvaliteedistandardit metsa- ja puidutööstuses. Eestiga sarnases kultuuriruumis rajatud sarnaste tehaste investorid on säästva metsanduse eestvedajad ja ainult need riigid, kus on väljaarendatud metsatööstus, areneb ka metsandus.

Lõpetuseks laename mõtte viimasest Maalehe juhtkirjast: “Mõni aasta tagasi oli kultuursete inimeste seas heaks tavaks analüüsida olukordi, esitada küsimusi ja kujundada oma seisukohad nendele saadud vastuste põhjal. Praegu tuleb valida pool. Järgneb faktide eiramine, vastaspoole sildistamine, isiklikud solvangud, põhjendamatud süüdistused. Metsadiskussioon peegeldab tendentsi, millest on palju räägitud, kuid mis ei paista lõppevat. Sama lugu on teiste teravate teemadega – pagulaskriis, terrorism, Rail Baltic, linnade planeerimine jne. Need kõik on komplekssed probleemid, mida ei saa käsitleda lihtsustatult – pelgalt poolt valides. Ka metsandus on keerukas asi. Inimesed, kes peavad end hoolivaks ja kultuurseks, võiksid poolte valimise asemel otsida realistlikku lahendust säästva metsanduse saavutamiseks, arvestades sellega kaasnevaid ökoloogilisi, sotsiaalseid, õiguslikke, tehnoloogilisi ja majanduslikke aspekte.”

Loodame, et edaspidises mõjude hindamise infovahetuses ja rahandusministeeriumi juhitud avalikus arutelus tehase mõjude ja võimaliku asukoha üle juhindutakse rohkem soovist pidada dialoogi, mitte valida pooli. Omalt poolt püüame teha kõik, et anda vastused, mis tuginevad objektiivselt mõõdetud ja/või tõestatud faktidele. Loodame, et suudame nõnda teie skeptilist suhtumist leevendada ja vähendada hinnanguid, nagu tahaksime projekti tegelikkusest paremasse valgusse seada. Oleme algusest peale öelnud, et seda tehast ei saa rajada isolatsioonis ega jõuga, vaid läbipaistvalt ja avatult, kaasates eri osapooli ning kaaludes kõiki tegureid. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena on meie ülesanne anda vastused küsimustele ja veenda faktidega, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav ja mõistlik ettevõtmine, mis loob väärtust kõigile eestimaalastele. Eestisse pole mõtet ehitada tehast, mille tehnoloogia poleks parim ja energia- ja keskkonnamõjud poleks soodsaimad. See tehas peab olema teaduse ja innovatsiooni viimane sõna nii keskkonnahoiu kui ka efektiivsuse mõttes.

Margus Kohava
Aadu Polli

Loe lisaks: