Keskkonnaministeeriumis kogunes esimest korda järgmise kümnendi metsanduse arengukava eest vastutav töörühm, kellel on ministeeriumi hinnangul ees keeruline, aga seda vajalikum ülesanne – saavutada enam kui aasta väldanud metsasõja lahendamiseks ühiskondlik kokkulepe.
Töörühma on valitud spetsialistide ring, kes peavad esindama kõiki peamisi huvirühmasid. Esindatud on nii Erametsaliit kui Erametsakeskus, Eesti Loodusturismi Ühing, kõik suuremad Eesti ülikoolid, kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, mitmesugused kultuuritegelased, ettevõtjad jt. Töörühma täpse koosseisuga saab tutvuda siin.
Arengukava koostamise töörühm on jaotatud säästva metsanduse nelja alussamba ehk ökoloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste küsimustega tegelevateks alamtöörühmadeks. Kõigisse rühmadesse on kaasatud vaid Eesti Metsa Abiks ja Erametsaliidu esindajad, aga lõplik otsus metsanduse arengukava sisu üle peab toimuma kõigi rühmade ühises töös ja dialoogis. Ära märkimist väärib, et nelja alamgrupi näol on tegemist olulise edasiminekuga eelmisest arengukavast. Toona kuulusid töörühma vaid ökoloogiliste ja majanduslike huvide esindajad, kellest viimased olid selges ülekaalus.
Töörühma esimesel kogunemisel tõstatati eelkõige arengukava koostamise protsessi ning rühma töö arvestamist puudutavad küsimusi, samuti ministeeriumi poolt välja valitud alusuuringute alternatiivse infoga täiendamise võimalus. Teadlaste rindelt võtsid sõna nii majandusteadlane Eerik Terk, sotsioloog Triin Vihalemm kui ökoloog Asko Lõhmus, kes tõdesid ühiselt, et tõelise ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks on ülioluline tuua sisse erinevad teaduslikud lähenemised. Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür rõhutas, et arengukava koostamise käigus on kahtlemata vaja läbi viia erinevate metsanduslike stsenaariumite võrdlev analüüs. Arutleti ka metsanduse arengukava metoodika ja töökorralduse küsimuse üle, saamaks kinnitust selle kohta, et töörühm jõuab lõpptulemuseni läbipaistval ning kõiki huvirühmasid arvestaval viisil. Ministeerium kinnitas, et selle teema põhjalikumaks käsitlemiseks korraldatakse asjaolusid täpsustav lisakohtumine.
Kuna sügiseks tuleb töörühmal kokku leppida arengukava eesmärgis, et hakata seejärel esile kerkinud probleeme lahendama, siis moodustati kohtumisel esmased suvaliselt valitud laudkonnad, kes pidid ühiselt otsima kokkuvõtlikku vastust küsimusele, mida nemad järgmise kümnendi arengukavalt ootavad. Ära märkimist väärib, et kõik laudkonnad pidasid oluliseks nii kliimamuutustega arvestamist kui metsandusega seonduva andmestiku avalikkuse ja usaldusväärsuse küsimust. Rõhutati ka elukeskkonna hoidmise vajadust, samuti tarvidust innovaatiliste lahenduste järele meie metsaressursi kasutamisel. Töörühmade esialgsete ootustega saab tutvuda siin.
Käesoleva kuu lõpuks tuleb töörühmadel kaardistada oma valdkondade probleemid, mille järel kogunevad alamtöörühmad probleemide edasiseks analüüsimiseks omavahel. Kuna Eesti Metsa Abiks on juba viimase poole aasta jooksul tegelenud arengukava tarbeks info kogumisega, siis on kodanikuühendusel kokku pandud esmane ökoloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ning kultuuriliste probleemide kaardistamine ja analüüs. Kui kellelgi on jäänud oma ettepanekud EMA-le esitamata, siis ootame neid ühenduse kontaktaadressile abi@eestimetsaabiks.ee.
Loe lisaks:
