Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks raietest ja vee risustamisest Velise kinnistul
Meie: 22.08.2017
Pr Triin Mägi, Keskkonnaamet, vee juhtivspetsialist
Hr Sulev Vare, Keskkonnaamet, Lääne regiooni juhataja
Hr Uno Luht, Keskkonnainspektsioon, looduskaitse osakonna osakonnajuhataja
Hr Marek Saar, Keskkonnainspektsioon, Raplamaa büroo juhataja
Kodanik Vaike Martin on käesoleval aastal Velise kinnistul (katastriüksus 65403:002:0094, Raplamaa, Raikküla vald) toimunud raiete kohta tuvastanud mitmeid seaduserikkumisi (nii veekaitsenormide kui raiete teostamisviiside kohta) ning teavitanud nendest ka Keskkonnainspektsiooni. Sellest johtuvalt käisid KKI metsanduse inspektorid Valeri Štšerbatõh ja Meelis Kaustel 26. juulil 2017 kõnealusel kinnistul metsateatistega lubatud raieid kontrollimas, aga rikkumisi ei tuvastatud. Kodanik Vaike Martini hinnangul oli inspektorite kontrollkäik kas tahtlikult või tahtmatult puudulik, sest tema hinnangul on eksitud nii Veekaitseseaduse kui hooldusraie tingimuste vastu. EMA on kõnealuseid väiteid kontrollinud ning meie hinnangul on need põhjendatud ja tõesed. Alljärgnevalt kirjeldame Velise kinnistul toimunud rikkumiste iseloomu.
(1) 10. augustil vestles KKI Rapla büroo inspektor Priit Langi raietöid teostava ettevõtte Hakkemeister OÜ esindaja Priit Rokkiga, kes telefonivestluses teada andis, et tööd Velise kinnistul on lõpusirgel. Järgneval nädalal pidi ettevõte saama sobiva metsatehnika, mis on kergekaalulisem ja millega saab vette langenud tüvised kätte. 19. augustil ei märganud Vaike Martin sellegipoolest mingit olukorra paranemist ning tema sõnul oli vette langetatud veelgi uusi puid ning oksi (joonis 1).
Kodanik Vaike Martini vaatlustest, mida kinnitab ka ülaltoodud pildimaterjal, nähtub, et inspektoritel on korduvalt tuvastamata jäänud Veeseaduse 5 ptk § 23 lg 1 rikkumine, mis sätestab, et „kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist.“ Suur kogus oksi madalas vees muudab vee happelisust ning toitainete hulka vees, eriti kui risu on olnud seal pikemat aega. Kuna antud kinnistu piirneb 160 meetri ulatuses Velise jõe hoiualaga, siis tuleb siinkohal viidata ka Keskkonnavastutuse seadusele, mille kohaselt on alust arvata, et toime on pandud keskkonnakahju Keskkonnavastutuse § 2 lg 2 järgi, milleks on „oluline ebasoodne mõju kaitsealale, hoiualale, püsielupaigale, kaitstavale looduse üksikobjektile“.
(2) Lisaks veekogu risustamise tuvastamisele leiab kodanik Vaike Martin, et puid on langetatud veekaitsevööndis ning seda majanduslikul, aga mitte maastikuhoolduse eesmärgil. Veeseaduse § 29 lg 4 punkt 3 järgi on majanduslikul eesmärgil teostatav raie veekaitsevööndis keelatud, lubatud on Keskkonnaameti loaga teostatav „puu ja põõsasrinde raie“, kui selle vajalikkus on põhjendatud ega ületa seaduses ette nähtud piire.
Paraku on Velise jõe hoiualaga piirneva ala kohta käiva sanitaarraie puhul sanitaarraie piire ületatud (joonis 2), kuna raiutud on ka noori kaski ning muid puid, mis pole ei vanad ega haiged (Metsaseadus § 31 lg 3: Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks).
Raiepiiranguid on ületanud ka kalda piiranguvööndis lubatud harvendusraie, kus puid on langetatud veekaitsevööndis ning visuaalselt nähtub, et välja on raiutud tublisti üle 30% puudest, ehkki harvendusraie (kui üks hooldusraie liike) lubab raiuda vaid kuni 30% puudest (Metsakaitse eeskiri pt 6) (joonis 3).
Eeltoodust lähtuvalt leiame, et Velise kinnistul toimunud raied tuleb taas üle kontrollida ning seal toime pandud keskkonnarikkumised ametlikult tuvastada. Leiame, et keskkonnarikkumiste toimepanija tuleb vastavalt seadustele vastutusele võtta ning vajalik on keskkonnakahjude hüvitamine nii suures ulatuses kui võimalik. Leiame veel, et raiet kontrollimas käinud KKI inspektor(id) tuleks vastutusele võtta, kuna on alust arvata, et rikumise õigeaegsest tuvastamata jätmisest on sündinud olulist keskonnakahju ja -koormust, mida oleks saanud ennetada, kui inspektorid oleksid kasutanud oma Veeseaduse § 33 lg 1 lähtuvat õigust peatada keskkonnanõudeid eirav tegevus. Meie hinnangul tuleb peatada ülejäänud Velise kinnistul OÜ-le Hakkemeister väljastatud raieload nendel kinnistutel, kus raieid pole veel teostatud, johtuvalt eelnevate raietetega kaasnenud rikkumistest ning raiuja ilmselgest ebakompetentsusest tundlikus piirkonnas raiete läbi viimisel.
Lisaks sellele soovime teada veekogu seire tulemusi, kuna kohapealsed vaatlejad on täheldanud veetaseme alanemist viimase 30 aasta jooksul, eriti aga käesoleval aastal. Kas on välja selgitatud, mis sellist alanemist tingib? Viimasel paaril aastal on kodanik Vaike Martin täheldanud pea iga-aastast raiet Velise jõe kaldal. Kõrvutades seda tõsiasja veetaseme pideva alanemisega, siis leiame, et veekogu seisundi parandamiseks ning hoiuala väärtuse säilimiseks ning paranemiseks tuleb jõeäärset kaitsekorda karmistada.
Seoses meie looduskeskkonna üldise murettekitava seisukorraga palub EMA juhendada inspektoreid erinevate seaduserikkumiste suhtes tähelepanelikumad olema ning rakendama probleemsete inspektorite suhtes distsiplinaarseid meetmeid. Ei saa lubada ilmsete rikkumiste mittetuvastamist, nagu ei saa lubada ka seda, kui käimasolevat rikkumist ei peatata. Meie hinnangul on see riiklikule keskkonnakaitsega tegelevale organile sobimatu hoiak ning praktika. Olukorras, kus Keskkonnaamet väljastab 33 000 raieluba aastas ega jõua neid ülekoormuse tõttu alati igakülgselt menetleda ning kus ka Keskkonnainspektsioon on alamehitatud, võiksid vähemalt need inspektorid, kel õnnestub sündmuspaigale jõuda, näidata üles vajalikku karmust, et leviks hoidlik suhtumine keskkonda ja lugupidamine kehtivate seaduste suhtes.
Lugupidamisega
kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks
