Elbikus toimunud Forest Movement Europe’i (FME) ja Environmental Paper Networki (EPN) kohtumisel osales kahekümne üheksa organisatsiooni esindajaid kahekümne neljast riigist. Üritust aitasid korraldada kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA), keskkonnaühendus Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja loodusturismiettevõte Estonian Nature Tours ning arutluse alla tulid Eesti, Malaisia, USA, Indoneesia, Nepaali, Kongo, Slovakkia ja Venemaa metsandusprobleemid ning edasiminekud nende lahendamisel. Miitingul osales väliskülalisi Soomest, Ühendkuningriigist, Belgiast, Indiast, Slovakkiast, Itaaliast, Šveitsist, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Hollandist, Hiinast, Prantsusmaalt, Serbiast, Beninist, Portugalist, Eestist, Saksamaalt, Austraaliast, Uus-Meremaalt, Armeeniast, Indoneesiast, Uus-Meremaalt, Nepaalist ja Elevandiluurannikult.
Avaettekandel tutvustasid Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse aseesimees Siim Kuresoo ja Eesti Metsa Abiks (EMA) rahvusvaheliste suhete koordinaator Martin Luiga kokku tulnutele Eesti metsanduse lähiajalugu ja põhiprobleeme ehk siis eelkõige taasiseseisvumise järgsel ajal kujunenud metsandusolukorda, mis on praeguseks hetkeks viinud ulatusliku üleraie ja kogukondlike konfliktideni.
Environmental Paper Networki (EPN) kampaaniakoordinaator Sergio Baffoni tutvustas EPN-i strateegiaid üleilmselt paisuva tselluloositööstuse pidurdamisel ning keskkonnasäästlikumale rajale suunamisel, kuna vastavat tööstust saadab alatihti vanade metsade hävitamine, liigirikkuse kadu ning keskkonnasaaste, ning selgitas, et ka Est-For Investi poolt Emajõe äärde planeeritav tehas on oma mastaapsusega rahvusvahelise keskkonnakaitsekogukonna tähelepanu köitnud ning EPN on lubanud teha kõik neist oleneva, aitamaks Eesti rahval meie metsade ja vete kaitseks sellist tehast ära hoida. Kohtumise ajal avaldati ka EPN-i ülevaade paberitööstuse hetkeseisust, samuti otsiti koha peal ühist nägemust biomassi osas ning valmistati ette ühispöördumine Tartu kodanike, teadlaste ja linnavalitsuse toetuseks Est-For Investi poolt kavandatava tselluloositehase asjus.
Kokkutulnud arutlesid ka selle üle, kuidas kohalikud kogukonnad terves maailmas oma metsade kaitsmiseks koonduvad, aidates niimoodi kaasa ka kliimaolukorra parandamisele. EMA-lgi on plaanis üleilmse võrgustiku toel kogukondlikku, säästvat ning polüfunktsionaalset metsamajandamist edendama hakata. Meie ühenduse hinnangul võiks seada esimeseks eesmärgiks selle, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsasid hakataks kogukonnametsadena majandama ning seda eesmärki kavatseb kodanikuühenduse töörühm ka Metsanduse arengukava 2030 koostamisel kaitsta.
Väliskülalised jäid rahule nii majutuse, kohaliku toidu kui korraldusega ning töö sujus eeskujulikult. Miitingu käigus sai kokkutulnud organisatsioonidele selgeks, et olukord Eesti ning kogu Baltikumi metsades on tõepoolest halb ning sellele tuleks ka rahvusvahelisel tasandil senisest enam tähelepanu pöörata. Samas tunnustati eestlasi juba saavutatud edusammude eest ning tunti suurt huvi koostöö vastu, mida plaanitakse süvendada. Tõsiselt on plaanis tõstatada pelletitööstuse küsimus Suurbritannias ja Taanis, kus aetakse ahju suuri koguseid Eesti ja teiste Balti riikide metsi, teadmata midagi siinsetest probleemidest ning kohalike inimeste süvenevast murest liiga intensiivse raiumise pärast.
Välisdelegatsioon külastas ka Soomaa rahvusparki ning EMA koordinaatorid tutvustasid külalistele seal hiljaaegu tehtud raiet, mis kodanikuühenduse sekkumisel peatati, kuid siiski jõuti toime panna mitmeid raierikkumisi, mida Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaagentuur nüüdseks ka uurima on asunud. Sündmust peeti häbiväärseks ning leiti, et Lääne-Euroopas tekitanuks see suure skandaali.
Selgus, et Eesti probleemidel on mõndagi ühist koguni nii kaugete paikade nagu Indoneesia omadega, ning just nimelt seetõttu ongi mõttekas rahvusvahelist koostööd tugevdada ja teineteise kogemustest õppida. Üheks näiteks toodi Amazari tselluloositehas, mis keskkonnakahjude jämeda eiramise tõttu Shenzheni aktsiaturult maha võeti, mistõttu selle ehitus võib pooleli jääda. Ka Soome ökoloogid veavad oma metsapoliitikaga pikemat aega vägikaigast ning kohaletulnud soomlased olid lahkelt nõus meiega tulevikus jagama ülevaadet Soomele spetsiifilistest metsandusprobleemidest.
Samuti räägiti kurbadest oludest Armeenias, kus mets katab vaid kuus protsenti riigi pindalast, 80% riigist on kõrbestumisohus ja lapsedki on tänavatele protestima tulnud. Riik on üritanud istutamisega tegeleda, ent teeb seda nii asjatundmatult, et sest pole erilist kasu ning kodanikuühendustel on praktilise tegevuse jaoks raske raha leida.
Hoopis tähelepanuväärne ja inspireeriv on aga Uus-Meremaa põlisrahvaste olukord, kus põlisasukad on saavutanud keskvõimu suhtes üsna tugeva positsiooni. Waikato-Tainui hõimu esindaja Lorraine Dixon kinkis EMA rahvusvaheliste suhete koordinaatorile seljakoti ja lipsu ning ka mitmed teised osalenud said traditsioonilist lõuatätoveeringut kandva aborigeenist keskkonnaaktivisti kingituse omanikuks.
Järgmise aasta metsakaitsemiitingu võimaliku toimumiskohana käidi juba välja Slovakkia, kus tegutseb rahvademokraatia päevist saati järjepidevalt looduskaitseorganisatsioon WOLF. Miitingul viibinud slovaki looduskaitsja sõnul üritas nende organisatsioon alguses metsi kaitse jaoks kokku osta, ent hakkas hiljem hoopis valitsusega läbirääkimisi pidama, milles on nüüdseks saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Lisaks on Slovakkias õnnestunud Euroopa Liidu abiga suurkiskjate üleküttimisele piir panna, mille tagajärjel võib Slovakkia, mis on Eestiga sarnase pindala, kuid viis korda suurema rahvaarvuga riik, täna uhkustada 800 hundi ja tervelt 1200-pealise karupopulatsiooniga. Võrdluseks võib tuua Eesti hundi- ja karupopulatsiooni, mis on vastavalt umbes 200 ja 650-700 isendit.
Päev pärast ürituse lõppu käidi mõnede huvilistega veel mõnede Eesti puidutööstusettevõtete, neid ümbritsevate alade ning kohalike elanikega tutvumas.
Vaata lisaks:
Loe lisaks:
- 20.04.2018: NOAROOTSIS TOIMUVAL RAHVUSVAHELISEL METSAKAITSEORGANISATSIOONIDE KOHTUMISEL ARUTATAKSE KA TARTU TSELLULOOSITEHASE KÜSIMUST
- 16.01.2018: RAHVUSVAHELINE TÖÖRÜHM JA HEA METSANDUSE KODA
