LISA: väljavõtted Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuringust

Koostanud Eestimaa Looduse Fond, Kaupo Kohv (Tartu 2007)

Alljärgnevalt esitame [ühe erandiga] väljavõtted ühest Harku valla üldplaneeringu alusdokumendist Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring (2007), kuna kõnealune dokument toetab samuti Harku järvest läänes asuvate metsamassiivide säilitamist:

• […] on selge, et kriitilise tähtsusega on looduslike veekogude kallastel kasvava loodusliku taimestiku säilitamine vähemalt Looduskaitseseadusega ettenähtud ranna ja kaldakaitse piiranguvööndi (RT I 2007, 25, 131) ja Veeseaduse veekaitsevööndi (RT I 2007, 1, 1) ulatuses või nii suures ulatuses kui see on täna veel võimalik. Rohelise võrgustiku elementide määratlemise empiirilised alused, Energia- ja aineringe, lk 14
• Harku vallas, kus asub kolm riikliku kaitse all olevat nahkhiirte talvituspaika, tuleb eraldi tähelepanu pöörata just nahkhiirte jaoks oluliste roheliste maastikustruktuuride hoidmisele. Nahkhiirte jaoks on orienteerumise ja toitumise seisukohast olulise tähtsusega kõrghaljastusega servakoosluste olemasolu. Erilist tähtsust omavad veekogude kallastel paiknevad metsakooslused (jõgede- ja järvedeäärsed metsad ning mereäärsed rannikumetsad). Rohelise võrgustiku elementide määratlemise empiirilised alused, Linnud ja imetajad, lk 16
• Harkujärve asulast põhjapoole ja järvest läände jäävad metsatukad on pindalalt keskmise suurusega, jäädes 5-37 ha vahele. Need metsatukad omavad olulist rolli eelkõige Harku järve jõudvate vete puhveraladena ning aladest läände kerkiva tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina. Suuremad alad, vastavalt 15- 37 ha, võivad ekstensiivse majandamise korral omada olulist rolli järve suunas või piki järve liikuva linnustiku ja väikeimetajate liikumiskoridori astmelaudadena olles isegi piisavalt suured, toetamaks teoreetiliselt isegi metsamassiivide siseseid inimpelglikke liike, kellede esinemine küll äärmiselt kõrge inimsurve tõttu nendel aladel on kahtlane. Nimetatud metsamassiivide pindala tuleb säilitada ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate majandamisvõtetega. Tuumalad ja koridorid, koridorid, lk 26
• Harku järv on madalapõhjaline ning reostustundlik. Harku oja kaudu juhitakse Harku Vangla ja Bioloogiainstituudi heitveed (minimaalselt puhastatuna) Harku järve. Ka puhastamata sadeveed satuvad Harku oja kaudu Harku järve. LISA 3. Harku valla keskkonnaülevaade. Väljavõte Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest seisuga 29.08.2007. (Hendrikson & Co 2007), pinnaveekogud ja märgalad, lk 43
• Tiheasustusalade mõju elustikule on üllatavalt vähe uuritud. Mõningaid uuringuid tiheasustustega kaasnevate faktorite mõjust linnustikule võib siiski leida. Sinclaire koos kolleegidega (2005) näitasid oma uuringutega, et tiheasustusalade ümbruses olevates rohekoridorides on äärmiselt kõrge pesakiskluse määr, mis langeb alles siis, kui koridori laius ulatub üle 200 meetri. Liley ja Clark (2007) leidsid, et öösorride pesitsusedukus oli negatiivselt seotud sellega, kui suur protsent nende pesasid ümbritsevast 500m raadiusega 18 ringist oli kaetud asulatega. Öösorri arvukus langes märkimisväärselt, kui tiheasulad hõlmasid üle 10% territooriumist. Antropogeensete infrastruktuuride mõjuulatus, tiheasustusalad, lk 17
• Harku valla rohevõrgustiku planeerimine on igati põhjendatud arvestades, et valla metsasus on 36-40%, mis jääb juba fragmenteerumise mõjude oluliseks muutumise piirile (30%) väga lähedale. Arvestades, et looduslike alade fragmenteerumine hakkab elustiku liikumist mõjutama hiljemalt alates sellest, kui maastikuüksuse metsasus langeb alla 50%, siis ongi täna viimane aeg tagada olemasolevate rohestruktuuride säilimine ja vajadusel taastamine. Tulenevalt Harku valla asendist Tallinna külje alla ja sellest tulenevast valglinnastumisest ning valla põhjaveevarude kehvast kaitstusest, siis on kõikide, eriti valla idaossa jäävate rohealade keskne funktsioon toimida inimesele vajalike ressursside (hapnik, vesi) taastootjana ja linnast lähtuva saaste ning reostuse puhverdaja ning puhastajana. Harku valla rohevõrgustik, üldised märkused, lk 22