9.10.2017: EMA KAEBAB EST-FORI RINGKONNAKOHTUSSE

EMA vaidlustas tselluloositehase planeerimisvigadele osutava kaebuse tagasilükkamise Tallinna ringkonnakohtus, toetudes miljarditehase planeerimisvigade kaebuse apellatsioonkaebuses EL-i direktiivile.

Kuna Tallinna halduskohus kolme nädala eest (18.09) esitatud esmase õigusabi taotluse tagasi lükkas, siis andis kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) eelmise nädala lõpus (06.10) Tallinna ringkonnakohtusse määruskaebuse. EMA palub halduskohtu määruse tühistada ning rahuldada esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, täiendades seda uute, määruskaebuses esitatud õiguslike ja faktiliste asjaoludega.

Kodanikuühendus toetub oma määruskaebuses Århusi konventsioonile ja Euroopa parlamendi ning nõukogu direktiivist tulenevale kaebeõigusele, kuna tehase rajamise puhul on kodanikud ja huvigrupid algsest otsustusprotsessist kõrvale jäetud, kaasates üldsust alles asukoha planeerimise protsessi. Paraku on erinevatele metsandusest mõjutatud huvigruppidele asukohast märksa olulisem hoopis küsimus, kas selline tehas üldse vastab tänase Eesti ühiskonna ootustele.

Rahvaliikumise aktivistid on tehast planeerivatele ärimeestele korduvalt selgitanud, et ühiskonna tellimus säästvale metsanduspoliitikale eelnes tselluloositehase kavade avalikustamisele.

Õigupoolest eelnes hiigeltehase rajamisplaanide teatavaks tegemisele (10.01.2017) valitseva metsanduspoliitika vastane meeleavaldus (16.12.2016), millega juhiti tähelepanu sellele, et praegune raiekoormus on meie metsadele liiga intensiivne. Est-Fori eestvedajad toetuvad sellele, et neil on plaanis kasutada ekspordiks minevat puitu ning raiemahud jäävad praegusega võrreldes samaks, kuid see ei rahulda praegusele metsanduspoliitikale oponeerivaid osapooli, kelle hinnangul on probleemse metsandusolukorra tasakaalustamiseks vajalik raiemahte vähendada.

Praegust metsanduspoliitikat on juba üle viieteistkümne aasta mitmelt suunalt kritiseeritud, viimase aasta jooksul on olukord eskaleerunud aga ühiskondliku kriisini. Keskkonnaministeerium on lubanud rahulolematutele huvigruppidele lahendust uue metsanduse arengukava näol, mida juba järgmise aasta alguses ette hakatakse valmistama. See peaks hõlmama järgneva aastakümne metsanduspoliitika põhisuundumused ning riik on lubanud uue arengukava koostamisse senisest hoopis enamal määral huvigruppe kaasata, rääkides ka võimalusest, et uus arengukava tuleb rahva nõudmisel praeguse kümnendi kavast säästvam.

Paraku on huvigruppide esindajatele selge, et kui määratu toormevajadusega tselluloositehase ehitamine otsustatakse ära enne uue arengukava lõplikku valmimist, siis pole võimalik praeguseid raiemahtusid alandada. Kuna Eesti raiemahud ületavad juba aastaid säästlikku piirnormi ehk 8,4 miljonit tihumeetrit, siis on raiemahtude alandamine mitmete ühiskondlike huvigruppide – sh maal elavate inimeste, loodusturismi ettevõtjate, mesinike, püsimetsanduse harrastajate, vana metsa elustikku hindavate metsaomanike, teadlaste, loodusfotograafide, jahimeeste, marja- ning seenekorjajate jpt otseseks huviks, et leevendada viimastel aastakümnetel intensiivistunud metsanduspoliitika käigus toimunud üleraiumist. Ilmsesti pole riigil aga võimalik raiemahtusid vähendada, kui miljard eurot on tehasesse investeeritud, ühes riigipoolse kindla puidukoguse garantiiga veel aastakümneteks. Seega leiavad kodanikuühenduse liikmed, et enne uue arengukava valmimist ei saa nii laiaulatusliku puidutööstuse arengu üle otsust langetada, kuna vastasel juhul sõidetakse üle nii säästva metsanduse pooldajate õiglustundest kui demokraatlikust kaasamisprotsessist laiemalt.

Ringkonnakohtusse antud määruskaebuse kommenteerimisel toonitas EMA jurist Sven Anton eelkõige seda, et konkreetses määruskaebuses esitatud vaidlus ei käi Århusi konventsiooni kohaldamise üle, sest EL õigusesse pole üle võetud Århusi konventsiooni artiklit 9(3), mis sisuliselt populaarkaebuste esitamist lubab. „Küll aga tuleb hinnata, kas Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud tõhususe põhimõttest lähtuvalt tuleb riigiasutuste toimingutele anda hinnangud menetluse võimalikult varajases etapis või tuleb tõesti ära oodata kogu menetlus ning alles pärast seda vaidlema hakata,“ selgitas ühenduse jurist. „Praktika selles osas on veel ebakindel ja meie ettevõtmine on selles osas igal juhul teedrajav.“

Loe lisaks: