Erametsaliit on 2023. aastal sõlminud ministeeriumi ametnikega loodusvaenuliku salajase kokkuleppe.

Selle aasta augustis tuli välja Looduskaitseseaduse eelnõu, kus pesitsusrahu on maha vaikitud.

Lugesime suure hämmastusega, kuidas Erametsaliit ei häbene oma loodusvaenulikku tegevust ja on 2023. aasta majandusaasta aruandes muu hulgas saavutusena välja toonud, et möödunud aastal saavutati suur läbimurre – kevad-suviste raiete täielik keelustamine hoiti ära. Kevad-suviste raiete keelustamine on olnud arutlusel lindude pesitsemise kaitseks.

Mida muud saame sellest väitest järeldada, kui et Kliimaministeeriumi tagatubades on juba 2023. aastal tehtud loodusvaenulikud kokkulepped, millega avalikkus ei ole siiani kursis olnud. Ka looduskaitsjate aastatepikkune töö pesitsusrahu nõudmisel on maha vaikitud.

Selle aasta augustis tuli välja Looduskaitseseaduse eelnõu, kus tõepoolest kevad-suviste raiete keeldu sees ei olnud.

Kliimaministeeriumi ametnikud peavad tegema otsuse, kas nende roll on kaitsta tööstust või loodust? Tuletame meelde, et meil on Eesti Vabariigis olemas selline asutus nagu Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui palju meil Eestis ministeeriume olema peab, kes panevad esikohale ettevõtluse huvid?

Kliimaministeerium (endine Keskkonnaministeerium) peab lähtuma looduse ja Eesti inimeste heaolust, mis on omavahel tugevalt seotud.

Teame, kui vankumatu ja järjepidev on tööstussektori surve kõikidele ministeeriumidele, eriti Kliimaministeeriumile. Seepärast kutsume ametnikke üles olema kindlameelsed ja lähtuma otsustes eelkõige looduse ja ühiskonna heaolust, seistes vastu ühe huvigrupi soovidele.

Eesti Metsa Abiks kirjutas möödunud nädalal Kliimaministeeriumile selle eelnõu osas tagasiside, kus lindude pesitsusrahu osas kirjutasime nii:

***

EELNÕUST ON PUUDU LINDUDE PESITSUSRAHU KUUPÄEVALINE SÄTESTAMINE

Juhime tähelepanu, et antud eelnõu ei käsitle lindude pesitsusrahu kuupäevalist sätestamist seaduses, mida looduskaitseorganisatsioonid on aastaid põhjendatult soovinud ning mille puudumine ei ole kooskõlas riiklike arengudokumentidega (KEVAD) ega Elurikkuse strateegiaga, millega on sätestatud ühtne eesmärk lindude arvukuse vähenemine peatada.

2019. aastal on tehtud uuring: “Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed”, mis ütleb et 2018. aastal hukkus läbi raietegevuse 84 000 linnupoega.

Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul väheneb Eesti metsalinnustiku arvukus iga-aastaselt 43 000 – 59 000 paari võrra ning peamiseks põhjuseks on elupaikade kadu.

See trend on hetkel muutumatu ning käesolev seaduseelnõu peab looma eeldused olukorra paranemiseks.

Oleme teadlikud, et pesitsusaegseid raieid on jäänud aastate lõikes mõnevõrra vähemaks, kuid arvame, et seda enam oleks oluline sätestada kuupäevaliselt seaduses pesitsusrahu.

Kehtiv seadusandlus ei keela metsas raiete tegemist lindude pesitsusperioodil, vaid keelab pesitsevate lindude tahtliku häirimise ning linnupesade ja -munade tahtliku hävitamise.

See tähendab, et lindude pesitsemise ajal raietegevuse tuvastamisel kontrollivad Keskkonnaameti järelevalve inspektorid, kas langil toimub lindude pesitsemine ning kindla pesitsuse tuvastamisel peatatakse raietööd võimaliku pesitsusaja lõpuni. Kindla pesitsuse tuvastamiseks tuleb inspektoril tõendada linnupesa või linnupoegade olemasolu langil. Arvestades et linnud rajavad oma pesa varjatuna, ei pruugi inspektor langil kõiki olemasolevaid linnupesasid tuvastada. Ainult linnulaulu tuvastamine langil ei tõenda kindlat pesitsemist ning ei anna alust raietööde peatamiseks. Tõenäolise ja võimaliku pesitsemise korral Keskkonnaamet raietöid ei peata. Kuna riigil/Keskkonnaametil puudub jooksev info, millistes metsades toimub lindude pesitsemise ajal raietegevus, on raietööde tuvastamine seotud suure ressursikuluga ja eeldab sisuliselt metsamassiivides patrullimist.

On arusaamatu ja ebamõistlik, et Keskkonnaametile on jäetud ülesanne teha pesitsusaegse raie osas ulatuslikku järelevalvetööd ning et Keskkonnaametile on pandud kohustus tõestada lindude pesitsemist iga üksikjuhtumi ja iga langi korral eraldi, kui uuringutega on ammu välja selgitatud, et igas metsatüübis toimub lindude pesitsemine (erinevus on ainult lindude arvukuses erinevas metsatüüpides ja -vanustes). Samuti on ebamõistlik, et nt metsaettevõtetel on õigus alustada raietöid ka pesitsusperioodil ning Keskkonnaametil on seadusandlik voli raieid peatada alles siis kui raietegevusega on juba alustatud.

Kuna kehtiv seadusandlus võimaldab teha raietöid ka lindude pesitsusperioodil ning Keskkonnaamet ega keskkonnaorganisatsioonid ei jõua kõiki looduses tehtavaid raietöid leida ja eraldi kontrollida, ei taga kehtiva looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 sõnastus metsalindude kaitset ning pesitsusrahu eesmärki. Käesolevas eelnõus olevat punkti nr 64 mis käsitleb pesitsusrahu, kommenteerime allpool.

Tegemist on riigi haldusressursside raiskamise ning ebamõistliku halduskoormusega nii Keskkonnaametile kui keskkonnaorganisatsioonidele (k.a Eesti Metsa Abiks MTÜ) , kes samuti pesitsusrahu järelevalvet teostavad metsamassiivides patrullides.

Keskkonnaamet on 14.09.2021 teinud Keskkonnaministeeriumile ettepanekud looduskaitseseaduse muutmise eelnõule raierahu sätestamiseks looduskaitseseaduses, kus palutakse raierahu looduskaitsealadel 15. märtsist kuni 31. juulini (4,5 kuud). Nii oleks lindudel võimalik looduskaitsealadel üles kasvatada esimese ja teise kurna järglased. Keskkonnaamet toob välja, et eelkõige vajavad kaitset vanametsa paiksed metsaliigid.

Lisaks tegi Keskkonnaamet ettepaneku riigimetsades piirata raieid 15. aprillist kuni 15. juulini ning selgitab, et ka osalisel (uuendusraie 3-kuuline keeld suure asustustihedusega kasvukohatüüpides riigimetsas) raierahu kehtestamisel on eeldatav positiivne mõju metsaliikide negatiivse arvukuse trendi leevendamiseks. Praegune raierahu riigimetsades lõpeb paraku pesitsemise tippajal ning ei võimalda kõikidel poegadel lennuvõimelisteks kasvada.

Keskkonnaamet palus lisada ka eelnõu seletuskirja hinnang, kas eelnõus kehtestatud reeglistik – kaitsealadel täielik raie piirang 4,5 kuud, riigimetsas 3 kuud – tagab linnudirektiivi eesmärkide täitmise.

Ka MTÜ Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et käesolev olukord, kus seadusandluses ei ole pesitsusrahu endiselt kehtestatud, on vastuolus linnudirektiivi eesmärkidega, ebaeetiline pesitsevate lindude suhtes ning põhjustab järelevalveks ebamõistlikult suurt ressursikulu.

Eesti Ornitoloogiaühing on välja toonud, et kevadsuvised raied vähendavad lindude pesitsusedukust ja põhjustavad häirimist ka neile lindudele, kelle pesasid otseselt ei hävitata. Et metsalinnustiku olukord edaspidiselt ei halveneks, tuleks raierahu pidada vähemalt ajavahemikul 1. aprillist 15. juulini kõigis metsades sõltumata omandivormist; kaitstavatel aladel peab raierahu periood olema pikem ja hõlmama võimalikult paljude linnuliikide pesitsusaega.

Lisaks lindudele pesitsevad kevad-suvisel ajal ka nahkhiired, kelle pesitsusvajadusega peaks samuti arvestama. Eestis on 14 liiki nahkhiiri, kellest 12 on kaitse all ning kahe liigi osas on kaitse alla võtmise menetlus veel käimas.

Eesti on võtnud rahvusvahelise kohustuse nahkhiiri kaitsta liitudes EUROBATS lepinguga.

Eesti Metsa Abiks (EMA) seisukoht ja ettepanek on: Kaitsealuste nahkhiirte ja lindude pesitsemise tagamiseks tuleb kehtestada seadusejärgne raierahu kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini ja mujal 1. aprillist kuni 15. juulini.

Palun toeta võimalusel Eesti Metsa Abiks (EMA) looduskaitsetööd: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

Me oleme kodanikuliikumine ning saame seda tööd teha vaid Sinu toel, sõltume täielikult tehtud annetustest ning oleme väga tänulikud kõikidele, kes meid juba toetamas on

Fotol hallrästa perekond, autor: Karl Adami Wildlife Photography