Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks Velise jõe hoiuala piiride laiendamise ja kaitsekorra karmistamise vajadusest

Meie: 25.08.2017

Pr Marju Erit, Keskkonnaamet, liigikaitse büroo juhataja

Hr Taavi Tattar, Keskkonnaamet, kaitse planeerimise büroo juhataja

22.08.2017 esitas meie ühendus Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni vastava eriala spetsialistidele ja piirkondlikele juhtivametnikele kaebuse käesoleval aastal Velise kinnistul (katastriüksus 65403:002:0094, Raplamaa, Raikküla vald) toimunud raiete kohta, mis puudutasid Veeseaduse mittetäitmist, raietingimuste vastu eksimist ning inspektorite poolset ametikohustuste teadlikku või tahtmatut eiramist. Peale kaebuse esitamist laekus täiendavaid materjale Velise kinnistul toimunud rikkumiste kohta, mille lisasime 23.08.2017 täiendava protokollina Velise kinnistut puudutavale kaebusele. Lisatud materjal puudutas aegjärgset raiet veekaitsevööndis (5-9 m kaugusel kaldast), tee seisundinõuete määruse rikkumisi ning taas kord inspektorite poolset ametialast lohakust või teadlikku ametikohustuste eiramist.

Esmalt anname ülevaate Velise jõe hoiualas ning selle vahetus läheduses elutsevatest looduskaitsealustest liikidest ((1), (2), (3) ja (4)).

1. Velise jões elab vähemalt kolm kaitsealust kalaliiki (vingerjas, hink ja võldas), kelle säilimistingimusi hetkel ülesvoolu toimuv raietegevus ei soosi. Suvel toimunud raiete järel on jõgi avatud maanteelt tulevale saastele, kuna enne kaitses jõe ja maantee vahelises osas kasvav mets loomuliku haljastuspuhvrina sealset vesikonda, vähendades autoliiklusest tulenevat reostust. Velise jõe hoiuala tuleb registreerida ka lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistus. Kalakaitse on jõeforellist teadlik, kuna kohalike elanike sõnul tõid nad noori jõeforelle ise Velise jõkke.

2. Velise jõe hoiualas ja selle ümbruses elab mitmeid kaitsealuseid linnuliike, sh must-toonekurg, jäälind, vesipapp, musträhn, sookurg, mitmesugused kakulised jt haruldased liigid. Lisatud pildid jäälinnust Velise jõe ääres elava kohaliku elaniku Vaike Martini maja kõrval ja pildid sama inimese poolt jõe lähedal avastatud linnupesast ning selle alt leitud munakoortest, mida on alust pidada must-toonekure omadeks. Pesa jääb Velise jõe hoiualast u 70 meetri kaugusele.

3. Velise jões elutseb vetikas, kelle puhul on alust arvata, et tegemist on haruldase magevee punavetikaga. Antud kahtlustust tuleks kontrollida ning kinnituse saamise korral see liik ka kaitsealuste liikide nimistusse kanda, et tagada tema säilimiseks vajalikud tingimused. Lisatud pildid Velise jõe arvatavast punavetikast.

4. Velise jõe hoiualas ja selle ümbruses elab mitmeid kaitsealuseid nahkhiiri, samuti kaitsealuseid kiile, tigusid, vähemalt 6 erinevat orhideelist ja mitmeid teisi puhast ja puutumatut looduskeskkonda vajavaid haruldasi liike. Kogu seda elurikkust tuleb uurida ja kaitsta, sest hetkel ohustab niigi kidurasse olukorda sattunud looma-, linnu- ja taimeriiki hoolimatu ning järelemõtlematu raietegevus.

Seoses Velise jõe ääres toimunud keskkonnarikkumistega leiame, et jõe hoiuala (mille juures asub ka rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 ala – Salavalge-Tõrasoo loodusala) tuleb laiendada ning selle kaitsekorda karmistada. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Velise jõe veepind inimtegevuse mõjul järk-järgult alanenud. Selle suve lõpuks olid kahjud lausa piirkondliku ökokatastroofi mõõtu, kuna veepind alanes ca 50% võrra.

Sõltumatute EMA vaatlejate hinnangul on jõe veetaseme alanemise ning selle ääres toimunud raiete vahel otsene seos. Vastavat hüpoteesi toetab ka sündmuste ajaline järgnevus ning hoolimatu raietegevuse käigus toime pandud keskkonnarikkumiste suurus.

Siinkohal tugineme Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele:

KeÜS (§ 3 lõige 2 punkt 5) viidatakse olulise ebasoodsa mõju tekitamisele Natura 2000 võrgustiku alale LKS tähenduses. Euroopa Natura 2000 võrgustiku aladel kehtib tavapärasest rangem kaitserežiim ning lubatud tegevuste arv seal on piiratud. Seoses Euroopa Kohtu lahendiga nn Waddenzee kaasuses on EL loodusdirektiivist tulenevalt üldjuhul keelatud igasugune selline tegevus, mille oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alal kaitstavatele loodusväärtustele ei ole mõistlikult välistatud (Euroopa Kohtu 7.09.2004 otsus nr C-127/02, Landelijke Vereniging tot Behoud van de Waddenzee ja Nederlandse Vereniging tot Bescherming van Vogels vs. Staatssecretaris van Landbouw, Natuurbeheer en Visserij).

Oluline ebasoodne mõju on sama lahendi alusel igasugune ebasoodne mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja ala sidususele. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu 10.01.2006 otsus nr C–98/03, Euroopa Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik) tuleb sama reeglit järgida ka Natura 2000 võrgustiku alast väljapoole jäävate selliste tegevuste puhul, mille ebasoodne mõju võib puudutada ala ja sellel kaitstavaid väärtusi.

Kõikidel KeÜS § 3 lg-s 2 sätestatud juhtudel üksnes eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Samas tuleb igal konkreetsel juhul selle eelduse tekkimiseks vajalike tingimuste – piirväärtuse ületamise, keskkonnakahju tekkimise või Natura 2000 võrgustiku alale ebasoodsa mõju – olemasolu tuvastada. Selleks võib mõnel juhul osutuda vajalikuks kaasata ekspert. Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse, kui kohustatud isik (näiteks haldusorgan või käitaja) ei ole tõendanud vastupidist.

Kuna Velise jões ning selle ümbruskonnas asuvad olulised looduskaitselised väärtused, mida käesoleva suve jooksul toimunud raietegevus otseselt ohustab, siis teeme ettepaneku karmistada nende väärtuste kaitsmiseks Velise jõe piiranguvööndis toimuvate raiete tingimusi. Tegemist on äärmiselt tundliku piirkonnaga, seega saab ainsaks lubatavaks raieliigiks olla kujundusraie, kuna teised raieliigid võivad niigi kahjustatud keskkonnale hävitava hoobi anda. Samuti tuleks piiranguvööndis keelustada rasketehnika kasutamine.

Lugupidamisega

kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks

abi@eestimetsaabiks.ee

Loe lisaks:

• 22.08.2017: EMA ALARMEERIS KESKKONNAJÄRELVALVET VELISE OLUKORRAST
• 23.08.2017: TÄIENDAVAD MATERJALID VELISEST