Austatud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas, MTÜ Eesti Metsa Abiks pöördub Teie poole avaliku kirjaga, mille eesmärk on tähelepanu juhtida kahtlustuse järgi korruptiivsetele asjaoludele seoses Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingutega, mis ajakirjanduse andmetel on sõlmitud kahtlastel tunnustel keskmistest oksjonihindadest soodsama hinnaga, nii et riik on kaotanud viimase 5 aasta jooksul 52 mln eurot.
Sellisesse tegevusse ei tohiks Eesti Vabariigi peaminister ega ka Eesti Valitsus tervikuna suhtuda vaikival toonil.
Meie soov oleks, et leiaksite tahet ja jõudu lahendada RMK ümber toimuv segadus. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti ainus riigitulundusasutus, mille tegevuse osas on Eesti ühiskonnas jõudsalt kasvamas põhjendatud pahameel. Tänase päevani on poliitilisel maastikul RMK teemalised arutelud piirdunud valdavalt ainult dividendidest rääkimisega ja Eesti rahvas on RMK-ga seotud murede osas jäetud pea täiesti ilma poliitilise toeta. Kui poliitiliselt jätkatakse RMK-ga seotud probleemide eiramist, loob see olukorra, mis lõhestab Eesti ühiskonda veelgi enam.
Toome välja mõned küsimused, mis ilmestavad selgelt, kui laiaulatuslik on probleem seoses RMK juhtimismudeliga.
Kõige päevakohasem probleem on avaldatud Postimehe lugejatele 5. jaanuaril 2022. Ilmus artikkel: “RMK müüs puitu 52 miljoni euro jagu oksjonihindadest odavamalt”. https://leht.postimees.ee/7422924/rmk-muus-puitu-52-miljoni-euro-jagu-oksjonihindadest-odavamalt. Vandeadvokaat Leon Glikman advokaadibüroost Glikman Alvin OÜ kirjutas selle info taustal oma arvamusloo Postimehele “RMK teenistujad käituvad nii, nagu oleksid nad endale riigimetsa erastanud” https://arvamus.postimees.ee/7422949/leon-glikman-rmk-teenistujad-kaituvad-nii-nagu-oleksid-nad-endale-riigimetsa-erastanud , kirjatöös juhib ta lugejate tähelepanu sellele, et antud avalikuks tulnud probleemiga peaksid tegelema Eesti Vabariigi uurimisorganid.
Probleemid RMK ümber ei piirdu ainult 5. jaanuar 2022 avaldatud Postimehe artiklitega. Asulate lähedal asuvad kogukondadele olulised riigimetsad (nn KAH-alad), mis on sattunud tugeva raiesurve all ja mida valdavalt majandatakse uuendusraietega, hoolimata kohalike elanike vastuseisust. RMK 2019. aasta aastaraamatus on KAH aladena üle-eestiliselt kirjas 703 ala. See on 5% RMK valduses olevatest maadest, kokku 73 000 hektarit metsa. Tegemist on piirkondadega, mis on vajalikud sadadele tuhandetele eestlastele, et teha sporti, nautida loodusväärtusi ja tegeleda korilusega. Need metsad pakuvad lisaks kaitset ka müra, reostuse ja tuulte eest. Paraku RMK 2020. aasta aastaraamatus oli 73 000 ha asemel kirja pandud ainult 130 KAH- ala, kokku 18 000 hektarit.
RMK oli Andmekaitse inspektsiooni (AKI) käsul kohustatud avalikustama 26. novembril 2020 kirja pandud 703 KAH-ala asukohad 73 000 hektari ulatuses, aga avalikustas ainult 130 KAH- ala, kokku 18 000 hektari ulatuses. Eirates sellega täielikult Andmekaitse inspektsiooni nõuet. Murettekitav on ka asjaolu, et “EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030” kavandisse on seisuga 08.12.2021 kirja pandud järgmised read: “RMK on võtnud kasutusele uue termini – kõrgendatud avaliku huviga alad – ja välja töötanud vastava kaasamise korra, milles arvestatakse kohalike elanike ja omavalitsuste soove võimaluste piires. Selliseid alasid on 2021. aasta alguse seisuga riigimetsas umbes 150, nende alade kogupindala on ca 20 000 ha.” https://envir.ee/MAK2030?fbclid=IwAR159S5BK4XCkOz5t7oMjvoacwyuyDtvoGrRSd7ltfswa51T-jBvaiuK960
Riiklikust dokumendist on kaduma läinud pea 50 000 hektarit avaliku huviga metsasid riiklikust ja see on toimunud Keskkonnaministeeriumi jälgiva pilgu all.
Kuid ka see on kõigest üks RMK-ga seotud probleem, mis on jäänud Vabariigi Valitsusel kahe silma vahele, aga mis mõjutab sadade tuhandete Eestimaa inimeste heaolu. Inimesed ei soovi oma vaba aega lageraiete keskel veeta. Mida tõestas ka Jevgeni Ossinovski (SDE) poolt tellitud Norstati küsitlus, kus 75 protsenti vastanutest leidis, et Eestis raiutakse liiga palju metsa. Peaministrina omate kindlasti võimalust saada Jevgeni Ossinovski käest vastav uuring tutvumiseks.
RMK on raiunud metsa ka ebaseaduslikult ja on selle eest keskkonnamaeti käest ka noomida saanud. Vahejuhtum leidis aset Viljandimaal Soomaa rahvuspargis. Täpsemalt raius RMK ilma ühegi raieteatiseta umbkaudselt mitutuhat tihumeetrit puitu 15,3 ha rohumaalt. Hiljem selgus, et väike osa sellest rohumaast oli ikkagi metsamaa kõlvikuna kirjas, seal kehtis metsaseadus ning raieteatis oleks pidanud olema kohustuslik. Kui sarnase tegevusega oleks vahele jäänud eraisik, oleks ta arvatavasti saanud rahalise trahvi ning see tegevus ei oleks piirdunud noomimisega.
RMK-le tehakse võimalikuks ka Eesti Vabariigis kehtivate seaduste eiramine. RMK raiub aastas lageraietega keskmiselt 10 000 ha metsa, metsaseadusest tulenevalt tuleb 1 hektari lageraie kohta jätta minimaalselt kasvama 20 seemnepuud. See teeb arvuliselt Eestimaa peale minimaalselt ca 200 000 puud, mis peaksid peale lageraiet langile kasvama jääma, kuni lank on uuenenud. Seemnepuude ülesanne on anda kohalikku geneetilist seemet langile ja nii tagada loodusliku järelkasvu olemasolu. Paraku RMK ei jäta peale lageraiet lankidele seemnepuid, olenemata sellest et seadus kohustab seda tegema. Eesti Metsa Abiks avastas selle üle-eestilise metsaseaduse rikkumise aastaid tagasi ja selgus, et ametnikud on otsustanud, et RMK ei peagi seemnepuid jätma, kuna RMK istutab enamasti paari aasta möödudes suuremal osal oma lankidest uued taimed. Kuid uued puud ei ole piirkondliku geneetilise päritoluga vaid on aretatud selleks, et kasvataksid maksimaalselt parimat puitu metsatööstusele. Sedasi rikutakse kohaliku metsa genofondi ja seatakse eramaaomanikud ebavõrdsesse seisu.
RMK-l on aastatega välja kujunenud ka süsteem, kus ta ise oma raiemahud paika paneb. Süsteem on iseenesest ülimalt lihtne. RMK teeb arvutused, kui suures mahus on tema halduses raieküpset metsa ja kui palju võiks sellest ära raiuda. Arvutuslikke numbreid avalikkusega ei jagata, need on rangelt salajased. Keskkonnaagentuurile saadetakse soovitud raiemaht, kus see üle vaadatakse ja arvutused, mille alusel raiemahu otsus on tehtud, saadetakse keskkonnagentuuri töötajale erakirjana, nii saab vältida seda, et arvutuskäik jõuaks avalikku dokumendiregistrisse. Sealt edasi liigub soovitud raiemaht Keskkonnaministeeriumisse ja minister allkirjastab tõenäoliselt ilma pikemaid küsimusi esitamata vastava dokumendi. Süsteem toimis aastaid täiuslikult, kuni endine keskkonnaminister Tõnis Mölder keeldus oma allkirja sellisele süsteemile põhinevale dokumendile alla kirjutamast.
Probleeme RMK tegevuse üle on veel teisigi, mõni on neist mahukam, mõni jällegi väiksema mastaabiga. Vääriselupaikade leidmisega on RMK-l aastaid olnud probleeme, seda tõestas kohati ka viimane FSC sertifikaadi kontroll, kuigi kontrollorgan ei näinud avastatud probleemis tähenduslikku probleemi. Lisaks ebaõnnestunud kuuse-kooreüraski ohjamine lindude pesitsusajal, kus sadu-tuhandeid tihumeetreid puid langetati lindude pesitsurahu ajal, mis pidid jääma üraskite püüdmiseks, kuid viidi metsast minema enne kui üraskid jõudsid püünispuud asustada. Selle tegevusega teenis RMK ligemale 6 miljonit eurot. Kahjuks ka seekordki eiras keskkonnaministeerium meie palveid, et probleemiga tõsiselt tegelema hakatakse ja võimalikud süüdlased vastutusele võetakse, kuna antud tegevus suurendas arvatavasti kuuse-kooreüraskite levikut ja tõi majanduslikku kahju kaasa ka eramaaomanikele.
Lugupeetud Kaja Kallas, loodame et Teie Eesti Vabariigi peaministrina võtate ette otseseid tegevusi, mis tooksid tulevikus kaasa RMK-s selguse, seaduskuulekuse, loodushoiu ja läbipaistva juhtimise. RMK-ga seotud probleemid ei lõpe enne, kui probleem lahendatakse kõrgel poliitilisel tasemel selgete otsustega. Eestimaa inimesed ei peaks üle-eestiliselt kannatama ulatuslike riigimetsa raiete all. RMK halduses olev mets on kogu Eesti rahva vara ja Eesti Vabariigi valitsuse õlgadele langeb koorem seda vara võrdselt kogu rahvale jagada ja samas jälgida, et see ei tooks enesega kaasa kahju loodusele.
Eestimaa loodusest on välja surnud 106 liiki, väga kriitilises seisus on kokku 221 erinevat liiki ning lisaks väljasuremise äärel on omakorda veel 296 liiki.
Eestimaa looduse käekäik sõltub lõppude lõpuks väga paljuski Teie otsustest, lugupeetud peaminister ja loodame et need otsused saavad olema õiglased.
Kirja koostaja: Mati Sepp
