25.10.2017: SÄÄSTVA METSANDUSE KONVERENTS

Metsakonverents riigikogus möödus sisukalt ja lootustandvalt, sest mastaapne ühisprojekt teadlaste (Tartu Ülikool), kodanike (EMA), keskkonnaorganisatsioonide (ELF), ettevõtjate (Estonian Nature Tours´i jt loodusturismi ettevõtete juhid) ja poliitiliste struktuuride (Riigikogu keskkonnakomisjon) vahel on seni olnud üsna haruldane.

Kuulama ja debateerima oli tulnud nii riigikogulasi, keskkonnaministeeriumi ametnikke, erametsaliidu eestvedajaid, RMK töötajaid kui mitmeid teisi seni looduskaitsjatele vastandatud huvirühmasid. Sellegipoolest tekkis dialoog ja teineteise mõistmine orgaaniliselt.

 

Tartu Ülikooli maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse teadur Anneli Palo valgustas kuulajaid Eesti metsade ajaloolise kujunemise koha pealt, selgitades kokku tulnutele sedagi, et meie praegused suhteliselt monokultuursed metsad, kus domineerib mänd, kask ja kuusk, on tegelikult alles viimastel sajanditel toimunud metsamajanduse tulemusel tekkinud, kuna varasemalt domineerisid siinkandis pigem laialehelised põlispuud (pärn, tamm jt) ja põlised metsad. 20nda sajandi lõpus ning käesoleva sajandi alguses on metsamajandusse lisandunud aga oluliselt võimsust, kuna üks harvester suudab väidetavalt ära teha 80-90 saemehe töö. Samal ajal on inimesed järk-järgult maa-elust kaugenenud, mis tähendab, et traditsioonilised mitmekesise kasutusega kodumetsad, kus karjatati loomi, korjati seeni-marju, varuti kütet ja talvepuitu, on mõistena hääbunud. Tänapäevane arusaam, et metsade erastamine on NSV Liidu okupatsioonist välja murdmine, on ajalooliste tõdedega vastuolus, sest metsi majandati Eestis enne seda just kollektiivse ühisomandina.

 

Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür tõstatas kokkutulnute ees küsimuse, kas meie kaitsealad ikka on praegustel aegadel piisavalt kaitstud, andes teada, et peagi antakse Riigikogule ja Keskkonnaministeeriumile üle Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) poolt loodud eelnõu, millega tehakse kaks sisulist parandusettepanekut, et praegust kehva olukorda mitmetes looduskaitsetsoonides veidi leevendada:

(1) Kaitstaval loodusobjektil ning ranna ja kalda piiranguvööndis lubatud raiega ei tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui 30%
(2) Kaitstavatel loodusobjektidel raierahu kehtestamine – kaitstava objekti valitseja nõusolekuta on keelatud raie vahemikus 15. märts kuni 15. august.

 

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli rääkis EMA sisulisest olemusest, selgitades, et vabatahtlikest aktivistidest koosnev ühendus tugineb oma tegevuses Eesti riigi seadustele ning kaasaegsele teadusinfole, soosides oma eesmärkide saavutamisel vaid rahumeelseid meetodeid ning faktoloogilisel argumentatsioonil põhinevaid väiteid. Praeguseks on EMAsse koondunud mesinikke, metsaomanikke, raietöölisi, külaseltse, looduslike pühapaikade austajaid ja palju teisi metsandusest mõjutatud huvirühmasid. Üheskoos valmistatakse uue kümnendi jaoks ette kompenseerivat arengukava, mis aitaks leevendada selle kümnendi intensiivse metsandusliku planeerimisega kaasnenud üleraiet, puudujääke looduskaitses ning rohevõrgustiku hoidmises jms.

 

Linnuvaatlusreise korraldava loodusturismiettevõtte Estonian Nature Tours asutaja, omanik ja tegevjuht Marika Mann jagas oma pikaaegset kogemust loodusturismi ettevõtjana ning selgitas, mis teeb Eesti erakordseks maaks selles üsna tiheda konkurentsiga ettevõtlusharus. Meie maa teeb erakordselt väärtuslikuks Eesti riigi eriline geograafiline asend ja sopiline, liigendatud rannajoon, mis teeb selle erakordselt oluliseks peatuspaigaks kümnetele tuhandetele rändlindudele üle kogu maailma. Ettevõtja selgitas, et ehkki Eesti potentsiaal on tohutu, ei ole loodusturism suutnud mitte üheski riigis piisavat läbimurret teha, enne kui riik pole oma esialgset toetavat õlga alla pannud. Loodusturismi valdkonnas selline toetus aga praktiliselt puudub. Mann rõhutas, et kui see toetus jääbki tulemata ning Eesti jätkab endisel viisil oma erakordsete loodusväärtuste üsna odavat maha parseldamist, mängime maha kordumatu võimaluse muutuda oluliseks riigiks globaalsel turismikaardil.

 

Konverentsi esimesele osale järgnes meeleolukas kohvipaus, milles pakuti muu hulgas EMA erilahenduste koordinaatori Indrek Vainu ja rabade programmi koordinaatori Veljo Värgi poolt ette valmistatud metsa-andide lauda erilise Soomaa rabavee ja sealt värskelt korjatud jõhvikatega. Ande serveeriti rabamättal, mis pärines Rae rabast – see lennujaamast vaid paari kilomeetri kaugusel asuv looduskaunis paik on praeguseks rabakaevandajate poolt pea-aegu täielikult hävitatud ning selle hävingu tunnistajatel on raske sellise tegevuse mõttekusest aru saada.

Metsakonverentsi teises osas tutvustas kultuuriteoreetik ja esseist Hasso Krull Eestis võrdlemisi uudset, aga Lääne-Euroopas üha suuremat populaarsust võitvat loodusliku kapitali kontseptsiooni, mille on välja töötanud Briti majandusteadlane ja akadeemik Dieter Helm. Helm jaotab kapitali kolmeks tähtsamaks osaks, milleks on:

(1) inimkapital ehk inimolendid kui tööjõud, aga ka sotsiaalsete probleemide allikas
(2) inimtekkeline kapital ehk inimese poolt loodu, millest osa, näiteks tänapäeval jõudsalt arendatav infrastruktuur, on suurel määral selle tegelikust väärtusest üle hinnatud
(3) looduslik kapital, mis koosneb taastuvatest ja taastumatest loodusvaradest ja on praegusel ajal sageli alahinnatud, ehkki on tegelikult kõige väärtuslikum, sest seda on kõige raskem, paljudel juhtudel ka võimatu taastoota.

Helmi kontseptsiooni järgi on eriti alahinnatud tegelikkuses kõige olulisemad taastuvad loodusvarad nagu õhk, puhas põhjavesi ja saastamata maa, mille puhul ka loodusliku reservaadina või säästvalt majandatud mets olulist osa mängib.

 

Viimase, aga oma sisult kõige põrutavama ettekande pidas Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus, kes tutvustas laiemale avalikkusele esmakordselt vabatahtlike TÜ teadlaste poolt läbi-viidud kontroll-uuringut, mille käigus võeti üle Eesti sarnaselt SMI-metoodikale tuhat juhuslikku kontrollpunkti ning analüüsiti antud alade ortofotosid ja satelliitandmestikku. Tulemused viitavad, et ökoloogilises mõttes metsa on Eestis 43% ümber. Statistiline projekt jätkub ning kõik andmed on lubatud avalikuks teha, erinevalt SMI andmetest, mis seni avalikud pole.

 

Konverentsi võttis kokku vestlusring, mida juhtis ürituse imeline moderaator Aleksei Lotman ning mille käigus said sõna kõik soovijad, mh ka riigikogu liikmed, ülikoolide spetsialistid ja teised metsa kui elukeskkonda ning ühist vastutust teadvustavad inimesed.

 

VAATA JÄRELE:
I OSA: https://www.youtube.com/watch?v=uqIWnUuXlEM (Rainer Vakra, Anneli Palo, Tarmo Tüür, Linda-Mari Väli, Marika Mann)
II OSA: https://www.youtube.com/watch?v=fsLDlMWduws (Hasso Krull, Asko Lõhmus, debatt)

VAATA KA:
KONVERENTSI KAVA
KONVERENTSI KUTSE

 

Loe lisaks:

Share

Teised uudised