Reede pärastlõunal hakkasid EMAd Põlva lähedal asuvasse Mooste KülalisStuudiosse (MOKS) saabuma. Õhtune tutvumisring kestis üle kolme tunni: igaüks sai võimaluse jagada oma isiklikku metsalugu ning mõtteid selles osas, mida EMA ning iga ühenduse liige isiklikult metsa-asjade parandamiseks teha saaks. Pärastpoole tehti lõket, käidi saunas ning veedeti vabalt aega.

Laupäevahommikusele joogaringile järgnesid keskkonnakaitsja Helen Kooviste, metsatöölise Mati Sepa ja bioloog Tõnu Ploompuu ettekanded.

Helen jagas kokkutulnutele oma kogemust keskkonnakaitse valdkonnas. Pea kümme aastat on see vapper naine võidelnud oma küla keskel asuva Tatramäe metsa eest, mis on praeguste plaanide kohaselt kavas maha võtta, et rajada sinna kruusakarjäär. Kuna küla lähedal on karjääre niigi palju, siis sooviksid Helen Kooviste ja teised külaelanikud, et neile jäetaks vähemalt see küla kõrval asuv armastatud metsatukake, kus käiakse jalutamas, korjatakse seeni-marju ja kosutatakse keha ning vaimu. Ka küla üldplaneering näeb ette selle metsaala puutumatu rekreatsioonialana säilitamist, aga Keskkonnaamet ja vald on ikkagi andnud load selle kauni männiku maha raiumiseks ning mitmehektariliste kruusakaevanduste rajamiseks. Lisaks loodusele kahjustab see oluliselt ka kõrvalasuvate külaelanike eluvõimalusi ning nende isiklikke arendamisvõimalusi külaelu valdkonnas. Kahjustub küla potentsiaal nii sise- kui välisturismi ja nendega seonduvate teenuste osas. Kuna EMA-l on nüüd pretsedent Harku järve äärse metsaraie peatamisel just üldplaneeringu kaudu, siis soovib EMA õla alla panna ka Tatramäe küla elanike kodumetsa kaitsmisele.

Mati rääkis oma kogemusest praegusel ajal tehtavate metsatöödega ning intensiivse üleraiumise käigus tekkinud hädast, millest metsamehed tegelikult hästi teadlikud on, aga millest pea üldse ei räägita. Tegemist on kuuse-juurepessi ning männi-juurepessi levimisega, mida soodustavad harvendus- ja sanitaarraied noortes, endistele põllumaadele istutatud kuusikutes, kevadsuvistel ja ülepea soojematel aegadel tehtavad raietööd ja üldse liiga intensiivse raietegevus. Ehkki pess on palju aastakümneid märkamatu ning ei hakka võhikule üldse silma, siis on sellega kaasnevad majanduslikud ja ökoloogilised ohud pikas, näiteks poolesaja või saja aasta perspektiivis lausa katastroofilised, kui senine intensiivmetsanduslik mudel jätkub.

Tõnu viis laagrilised konverentsiruumist sedamaid lähedalasuvasse järveäärsesse parkmetsa, et üheskoos sealseid puid ja nende lugu ning tervist hinnata. Seegi retk kestis üle kahe tunni ning iga puu ja seenekese juures peatuti pikalt ja põhjalikult, hindamaks tema seisukorda, vanust, haigusi jms. Oli äärmiselt hariv ning ka muidu tore metsaskäik.

Pühapäeval tõmmati otsad suure töökoosolekuga pidulikult kokku. Kokku sai lepitud käesoleva aasta tööplaan ning võimalik tööjaotus. Üheskoos hakatakse tegema ettevalmistusi EMA positiivse programmi edendamiseks, metsaga seonduva infomaterjali kunstilise poole arendamiseks ning üksikjuhtumitega tegelemiseks.