Eesti Metsa Abiks (EMA) meeskond uuris kuue kaitsealuse nahkhiire elupaigaks oleva jõesaare lagedaks raiumist. Raie teostati käesoleva suve jooksul ning nahkhiirte kohta on teada, et nende ohustatuse põhjuseks on sobivate, seest õõnsate pesapuude vähenemine. Lagedaks raiutud saar asub Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvas Pärnu jões.

Saart on kasutatud aastakümneid tagasi heinamaana, põllumajandusliku kasutuse lõppedes saar metsastus ning on sestpeale pakkunud elupaikasid mitmesugustele metsaliikidele. Kodanikuühenduse hinnangul on küsitav, kas selline metsamajandamise praktika vastab metsaseaduse üldeesmärgile ehk meie metsaressursi säästvale kasutamisele. Metsaseaduse järgi¹ pole mets mitte ainult seal kasvavad puud, vaid ka puude vahel asupaika leidvad elanikud: loomad, linnud, seened, samblikud, metsalilled ja kõik need, kelle jaoks mets on kodupaik.

Kodanikuühenduse meeskond uuris Keskkonnaametilt (KKA), kas kõnealune tegevus on seadustega kooskõlas ning milline on ameti hinnangul jõesaare lagedaks raiumise keskkonnamõju. Looduskaitsealuste liikide elupaikade hävitamise kõrval toonitas kodanikuühendus küsimust, kas metsamasinate korduv läbisõit Natura 2000 alusest jõest ning sellise tegevuse hõlbustamiseks jõele raiejäätmetest tee rajamine on vastavuses seaduste ja jõe kaitse-eesmärkidega.

Keskkonnaameti sõnul tutvus amet olukorraga mitmel korral ning kohapealsete paikvaatluste tulemusel jõuti seisukohale, et endisaegset koolmekohta kasutades metsatraktorid jõele olulist kahju ei tekitata, kuna sama koolmekoha kaudu veeti vanasti ära saarelt varutud hein.

„Arvestades möödunud suve erakordset kuivust ja madalat veeseisu olid tingimused metsamaterjali äraveoks saarelt erakordselt head,“ selgitas Keskkonnaameti (KKA) metsaosakonna metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp vastuses kodanikuühenduse selgitustaotlusele. Ameti hinnangul ei ole raiega avaldatud olulist mõju Pärnu jõe loodusala ega Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärkidele, kuna tööde läbiviimisel on arvestatud Keskkonnaameti poolt seatud tingimustega. Mööndi siiski, et alal kaitstavatest liikidest võib esineda mõju lõhele, sest lõhe kudeaeg kestab septembri lõpust novembri lõpuni. „Samas on Sindi pais oluline rändetõke, mistõttu veo mõju lõhele ei ole eeldatavalt oluline,“ leidis Nilp.

Metsaosakonna juhtivspetsialist ei näinud ohtu ka kaitsealustele nahkhiirtele, leides, et kuigi registris on täpsustamata, kuidas nahkhiired antud elupaika kasutavad, võib elupaiga piiritlemisest järeldada, et valdavalt on see toitumisala. „Seega nahkhiirte elupaika kavandatav tegevus eeldatavalt ei kahjusta,“ leiti ametist. Kodanikuühendus sellise seisukohaga nõustuda ei saa, sest jõesaarel leidus arvukalt nahkhiirtele elupaikadeks sobivaid seest õõnsaid puid, mille vähenemist meie metsades on loetud ka üheks kõnealuste nahkhiirte ohustatuse oluliseks põhjuseks². Õõnsate pesapuude säilitamist nõudsid ka Keskkonnaameti poolt lageraiele seatud tingimused. Sellegipoolest tuvastasid EMA koordinaatorid langilt seest õõnsaid kände, mis viitab õõntega puude raiumisele. Silma hakkasid ka mõned seest õõnsad püsti jäetud puud, mille puhul on vaatlejate hinnangul vaid aja küsimus, millal puud ümber kukuvad, sest enam ei ole neil kaitsvat metsamassiivi ümber ja jõesaar on tuultele avatud.

• Vaata ka videokajastust jõesaarel toimunud raiest:

Selgitusi jagavad EMA koordinaatorid Linda-Mari Väli ja Mati Sepp ning Tallinna Ülikooli õppejõud ja botaanik Tõnu Ploompuu.

• Jõesaarel toimunud raie uurimine on osa käesoleval sügisel alustatud kampaaniast „Lageraied ajalukku!“
  

• Lageraiete piiramise ning looduskaitsealade parema kaitse poolt saad anda allkirja rahvapetitsiooni keskkonnas https://rahvaalgatus.ee/initiatives/40bed752-854e-4cab-9cf0-e055480d4a45

• Kampaaniast loe lähemalt www.lageraie.ee

Ääremärkused
1 MS§ 3 lg 1: Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
2 Metsa nahkhiirekooslus vajab pidevalt vähemalt 25−30 puuõõnsust ehk 7−10 õõnepuud hektari kohta (Meschede 2001). Eesti majandusmetsades esineb aga keskmiselt üks kuni kaks puuõõnt hektari kohta (Lõhmus et al. 2005; Remm et al. 2008). Taoline mets sobiks üksikult või väikeste gruppidena varjuvatele isastele, kuid mitte populatsiooni taastootvatele poegimiskolooniatele. Nahkhiirtele, kes ei kasuta antropogeenseid varjepaiku, on sobivad puuõõnsused väga olulised. Sobivate varjepaikade arvu vähenemisel võib olla negatiivne mõju nende nahkhiireliikide levikule ja arvukusele. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava; Keskkonnaamet, lk 27 (https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/nahkhiirlaste_tk.pdf)

Tutvu dokumentidega:

• EMA SELGITUSTAOTLUS KESKKONNAAMETILE PÄRNU JÕESAARE RAIE ASJUS
• KESKKONNAAMETI VASTUS EMA SELGITUSTAOTLUSELE

Loe ja vaata lisaks: