Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) liitub metsaomanike ja metsatöösturite liitude eilse üleskutsega, milles paluti välja kuulutada riiklik eriolukord seoses metsatöid mittesoosivate ilmastikuoludega.

Kodanikuühenduse hinnangul ei peaks eriolukord piirduma vaid märja aastaajaga, vaid minema üle kestlikuks ja proportsionaalseks Eesti metsa- ja puidusektori kahandamisplaaniks. Selle eesmärgiks oleks parandada kehtiva arengukava raames tehtud vigu ning astuda reaalseid samme võitlemaks käimasolevate kliimamuutuse ja elurikkuse kahanemise kriisidega.

EMA näeb töösturite appihüüus märki kliimamuutuste reaalsest mõjust meie igapäevasele elu- ja majanduskeskkonnale, kusjuures kliimakriisi akuutsusele juhtisid hiljaaegu tähelepanu 15 000 nimekat teadlast üle kogu maailma. Vana aasta õhtul ütles armastatud zooloog Aleksei Turovski televisiooni vahendusel, et meie metsade olukord on katastroofi lävel: „Inimesed: ärge olge vait! See on teie mure!“ Eriolukorra kehtestamine on sellises olukorras adekvaatne reaktsioon. Eesti ei pea ootama, et teised riigid talle teed näitaks, vaid võib ka ise selle rolli võtta.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks soovitused Keskkonnaministeeriumile ja hiljuti ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks valitud minister Siim Valmar Kiislerile:

• Tühistada enneaegselt kehtiv metsanduse arengukava, kuna see rajaneb ekslikel eeldustel ja nendel põhinevatel arvutustel (selgituseks: kogujuurdekasvu vaadatakse kui kasutatavat juurdekasvu, metsauuendust peetakse süsinikusiduvuse seisukohalt efektiivsemaks kui vana metsa säilitamist, biokütuste süsinikujäljega ei arvestata jne).

• Juba käesoleval aastal hoida raiemahud allpool süsinikuneutraalset piiri ja kasutatavat juurdekasvunormi (ca 8,4 miljonit tihumeetrit aastas)

• Luua Eesti metsa- ja puidusektorile proportsionaalne ja kestlik kahanemisplaan. Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Kaupo Kohv (kes töötab hetkel RMK looduskaitseosakonnas) osutas juba üheksa aastat tagasi, et Eesti puidusektorisse on tehtud liigseid investeeringuid. Sellega paralleelselt tuleb toetada teisi metsa funktsioone kasutatavaid ettevõtlusvorme nagu loodusturism ja mesindus. Loodusturismi sektor on hinnanud, et ta suudaks viie aastaga ületada RMK poolt teenitava tulu, kuid rahvusvaheline kogemus näitab, et sellist tulemust ei saavutata ilma riigipoolse otsuse ja toetuseta. Ka metsa- ja puidutööstus on paisunud nii suureks tänu riigi poolsele toetusele ja soodustustele.

• Revideerida RMK arengukava, mis on hetkel samuti üleraiele ja puidutulule keskendunud, ehkki pea kolmveerand riigi kodanikest väärtustab metsa puhul pigem elurikkust ja rekreatiivfunktsioone. Vastavalt Tartu Ülikooli maastikuökoloogia teaduri Anneli Palo soovitusele tuleks piiranguvööndi kaitsealad jätta majandamata, kuni sealne mets on oluliselt vanem majandatavate metsade omast. Teadlase seisukoht ühtib ka turismiettevõtjate läinud aasta alguses tehtud pöördumise ettepanekutega. Läti riigimetsa majandaja on otsustanud käimasoleva metsakriisi valguses peatada ümarpuidu ekspordi, millest meiegi eeskuju võiksime võtta.

Sellised tegelikult üsna tagasihoidlikud sammud võiksid tuua meie riigile suurt rahvusvahelist tähelepanu kliima valdkonnas, mis tähendab muu hulgas investeeringute ligitõmbamist ning soodustaks positiivseid reforme ka mujal maailmas. Pealegi oleks meie riigi majandusliku ja poliitilise sõltuvuse puidusektorist lahti ühendamine vajalik ka käimasolevate kriisideta, sest kestva üleraie tagajärjel tõmbub sektor paratamatult mingi hetk kokku.