Oleme võimalike muudatustega tutvunud ja kahjuks ei välista Eesti riik kaevandamisalade hulgast ei loodusväärtusi ega ka näiteks pärandkultuuri objekte.

 Saime mõned päevad tagasi Kliimaministeeriumist sellise kirja:

“Vastuseks Teie selgitustaotlusele rõhutame, et praegu ei ole veel tehtud otsust, kas ja millal hakatakse Eestis fosforiiti kaevandama. Eesti Geoloogiateenistus on läbi viimas teadus-arendusuuringut laiendatud Lõuna-Aru alal, mis eelduslikult valmib 2025. aasta lõpus. Uuringu valmimisel on meil olemas info, kas fosforiidi ja kaasnevate ressursside kasutuselevõtt on sellel alal tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult mõistlik ja aktsepteeritavate keskkonnamõjudega. Täpsustame veel, et Kliimaministeerium ei plaani fosforiidi kaevandamisi, vaid teeb VV-le ettepaneku uuritud alal kontsessioonikonkursi korraldamiseks määratud tingimustel. Vastuseks Teie küsimusele, kas uuringuid viiakse läbi veel mõnel teisel alal, saame tuua välja, et hetkel on riigi fosforiidiuuringud seotud ainult laiendatud Aru-Lõuna alaga ja hetkel ei ole tehtud otsust uusi alasid tähelepanu alla võtta.”

Samal ajal on sama ministeerium kokku pannud Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille üks eesmärkidest on kaardistada “tulevikumaavarasid”.

 Sealt saame lugeda:

“Tulevikumaavaradena saab rääkida nendest Eesti strateegilistest maavaradest, mida senimaani pole kasutatud, aga mille kasutusele võtmine võib eeldada suurt arengupotentsiaali (väetise- ja metallitoormed: fosforiit, haruldased muldmetallid, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak, kristalse aluskorra erinevad metallid).”

See on sisuliselt ettevalmistus selleks, mida järgmisena maa seest välja kaevama hakata.

Eesti Metsa Abiks seisukohaga saab tutvuda siin: https://www.eestimetsaabiks.ee/…/30.10.2024-Eesti-Metsa…

Foto on illustreeriv, autor: Karl Adami Wildlife Photography