Austatud Riigikogu esimees Eiki Nestor
Austatud rahandusminister Sven Sester
Austatud keskkonnaminister Marko Pomerants
Austatud siseminister Andres Anvelt
Austatud Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra
Meie, kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) esindajad, pöördume teie poole parimatest demokraatliku ning vaba ühiskonna tavadest lähtudes, et ei langetataks riiklikult tähtsat otsust ilma kodanikele kaasarääkimisvõimalust pakkumata.
Vaid loetud kuude eest (10.01.2017) andis mõjukamaid Eesti puidutööstureid (eesotsas Margus Kohava ja Aadu Polliga) koondav osaühing Est-For Invest meedias esmakordselt teada puidutöösturite plaanist rajada Eestisse hiiglaslik tselluloositehas. Investeeringu maksumus ulatuks miljardi euroni, tehas ise neelaks kuni kolm miljonit tihumeetrit puitu aastas.
Kolm miljonit on peaaegu kolmandik meie ülemöödunud aasta raiemahust.
Ehkki investorid väidavad, et tehas hakkaks tarbima praegu ekspordiks minevat toorainet (ekspordiks läheb samuti ligi 3 miljonit tihumeetrit), on ekspordiks minevale puidule tõusmas teisigi konkurente: Pärnusse ehitatakse vineerivabrikut, Auveres tahetakse biomassist elektrit tootma hakata, lisaks sellele nõuab valitsus RMKlt üha suuremaid dividendisummasid jne. Surve meie metsadele kasvab järjest.
Sellega paralleelselt on ühiskonnas tekkinud suur metsanduspoliitiline debatt. Loodusteadlased, avaliku elu tegelased, turismiettevõtjad, metsanduskonsulendid ja kõikvõimalikud huvigrupid üle kogu maa leiavad, et Eesti on kaldunud kõrvale säästliku metsandusmudeli teelt. Seda tõdemust kinnitavad ka sõltumatud rahvusvahelised allikad.
Meenutagem või kuu aja eest avalikustatud OECD keskkonnatulemuslikkuse raportit, mille järgi on Eesti üks kõige intensiivsema metsamajandusega liikmesriike terves organisatsioonis. Selline asjade käik võib OECD spetsialistide hinnangul hakata ohustama meie metsade kogutagavarasid.
„Kuigi me ei hakanud sel teemal häirekella laskma, tõime selle siiski välja kui olulise küsimuse. Eesti on väga lähedal juurdekasvu mahule ning kui andmed peaksid olema vigased, võite te riskida oma ressursside ammendumisega,“ ütles üks raporti autoritest, Eugene Mazur vaevalt kuu aega tagasi. (OECD: Eestist intensiivsemalt raiub oma metsi vaid üks arenenud tööstusriik, Postimees, 1. märts 2017)
Siinkohal tasub meelde tuletada, et aasta alguses toimunud metsakaitseteemalisel riigikoguistungil (17.01.2017) toonitas Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, et tegelikult pole teada, kas Eesti metsade raiemahud üldse jäävad säästliku piirmäära raamesse, sest statistilise metsainventuuri raiemahtude arvutamise metoodikas on arvestatavaid probleeme, näiteks välitöödel kändude leidmise keerukus (alla 8 cm kände ei mõõdeta) või ka tõsiasi, et ortofotode analüüsis ei suudeta eristada alla 0,5 hektari suuruseid lanke (Riigikogu keskkonnakomisjoni avalik istung, 17. jaanuar 2017).
OECD keskkonnatulemuslikkuse raport soovitab soodustada Eestil kestlikku metsamajandamist läbi metsakasutuse intensiivsuse vähendamise. Ka kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) aktivistid tunnetavad säästliku metsandusmudeli vajadust, et säiliks Eesti metsade liigirikkus ja puhas loodus.
Siinkohal meenutagem, et vastavalt MS (“Metsaseaduse”) § 2 lõige 1 on metsaseaduse eesmärgiks tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine ning § 2 lõige 2 järgi on metsa majandamine säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.
Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Seega on praegune, säästlikust metsandusmudelist eemalduv poliitika selges vastuolus metsaseaduse üldsätetega ning kuna ühiskond on ilmutanud sellisele tendentsile tugevat vastuseisu, siis oleks loomulik, et hiiglasliku tselluloositehase planeerimisarutelusse kaasataks laiem avalikkuse ning huvigruppide ring. Puidutoormevajaduse pidev suurendamine ning sellega kaasnev raietegevus läheb vastuollu nii OECD raporti kui kohalike metsaökoloogide (nt Anneli Palo ja Asko Lõhmuse) soovitustega.
Kodanikke teeb murelikuks, et ainult mõned nädalad peale hägusa tehasemõtte avalikustamist (30.01.2017) taotlesid Est-For Investi juhid tselluloositehase rajamiseks juba riiklikku eriplaneeringut. Tuletame meelde, et vastavalt PlanS (“Planeerimisseaduse”) § 28 lõige 2 ei algatata riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik või muul ülekaalukal avalikul huvil põhineval põhjusel.
Seega palume kaaluda mitte algatada riigi eriplaneeringut Emajõe kallastele plaanitavale tselluloositehasele, kuna praegusel hetkel on avalikkus tugevalt selliste plaanide vastu. Palume, et arutelusse kaasataks laiapõhjaline spetsialistide, ekspertide ning organisatsioonide ring, mille eesmärgiks oleks välja selgitada, kas nii suure tselluloositehase rajamine üldse on võimalik ilma meie metsaressursse ülemäära koormamata ning kas ühiskond on selleks valmis.
Tuletame meelde sedagi, et vastavalt PlanS § 31 on kõikidel Eesti Vabariigi kodanikel õigus olla kaasatud ja teha koostööd riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel. Seega palume kaasata EMA pöördumise allkirjastajad ka asukoha eelvaliku tegemisse vastavalt „Planeerimisseaduses“ sätestatud korras.
Lõpetuseks esitame EMA ettepanekud seoses Est-For Invest OÜ kavandatava tselluloositehasega:
-
peame vajalikuks sõltumatute ekspertide teostatud laiapõhjalist uuringut, mille eesmärgiks oleks välja selgitada, kas kavandatava hiigeltehase rajamine on võimalik ilma Eesti metsaressurssi liigselt koormamata,
-
soovime tehase kavandamisprotsessis nüüdsest peale aktiivselt osaleda,
-
tuletame meelde rahvusvaheliste organisatsioonide, tippspetsialistide, turismiettevõtjate, metsanduskonsulentide, Eesti kodanike ja kõikvõimalike teiste huvigruppide ühiselt avalikkusele edastatavat soovi, et Eesti peab võtma otsustava suuna säästva metsandusmudeli poole.
Kodanikena oleme veendunud, et riigiesindajad kuulavad oma rahva ära meie maad nii oluliselt puudutavas keskkonna- ja majandusküsimuses. Miljardi euro suurune investeering, sellega kaasnev puidutoormevajadus ning reostusoht Emajõele ja Peipsi järvele on nii tõsine küsimus, et selle arutamisse tuleb kindlasti kaasata kõik need, kes selleks soovi ilmutavad.
Lugupidamisega
kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks
