Merikotkas on I kaitsekategooria ohustatud liik
Elupaikade lageraiumine on Eestis seaduslik
Raieid teostab Eesti riigi esindajana RMK
Negatiivne mõju Natura 2000 kaitsealale on vaieldamatult olemas
Teiste kaitsealuste liikide elupaigad on samasuguse raiesurve all
Keskkonnaamet väidab: Me teeme kaitsekorralduskavasid koostöös teadlastega ja kui väljaspool pesitsusaega raiet teha, siis sellel ei ole nii suur mõju.
Eesti Metsa Abiks väidab: Merikotkas on I kaitsekategooria liik, mis vajab erilist kaitset ja tähelepanu. Merikotka esmase elupaiga maharaiumine Eesti riigi poolt on kultuuritu ja häbiväärne.
RMK väidab: Mis ei ole keelatud, on lubatud.
Täpsustame siis seda, et nii nagu paljudel teistel liikidel, on ka merikotkal tõepoolest kõikides metsades kaitstud pesapuu ja pesapuu ümber 200 meetri laiune ring. Kuid merikotka tegelik elupaik, mis on ka Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud, on sellest alast suurem.
RMK on planeerinud sinna merikotka elupaika kokku ligi 8 hektari ulatuses lageraieid.
Käisime vaatamas ühte eraldist, mis oli juba lageraiutud. Peame kahjuks tunnistama, et selline vaatepilt ka I kaitsekategooria liikide elupaigas on tavaline. Eesti seadusandlus lubab seda teha.
Möödunud pühapäeval saatsime ka Mikk Marranile selle raie kohta info ning palve, et RMK selliseid raieid enam tulevikus ei teeks. Kuna tegemist on seadusliku tegevusega, siis RMK peaks ise otsustama, et nad I kaitsekategooria liikide elupaikasid maha ei raiu.
See lugu sai alguse nii, et järelevalve töö käigus, tänu EMA metsavahtide tähelepanelikkusele, avastasime, et RMK on registreerinud metsateatised Natura 2000 ala piiri taha. Selle ala kaitse-eesmärgiks on muuhulgas ka merikotka elupaiga säilimine. Paraku ei ole lind taibanud, et tema valitud pesapuu on nii kaitseala serva peal, et elupaik ulatub osaliselt kaitsealast välja. Ja see ongi ala, mis on täna RMK poolt lageraiumisel. Kokku on plaanis selle merikotkapaari elupaigast lageraietega ära hävitada koguni ligi 8 hektarit.
Merikotkas vajab heaks eluks vanemaid metsi ja eelistab pesapuuna kas toekat mändi või haaba. Mida aeg edasi, seda julgemalt pesitseb merikotkas ka nähtavas kohas, kas lageraielangi servas või koguni keskel kus üksik seemnepuu on püsti jäänud. Seda teeb ta ilmselt siiski parema pesitsuskoha puudumisel, kuna pesitsused lageraielangil ei ole nii edukad kui metsalaante vahel.
Nii nagu täna kiusatakse taga kormorane, kiusati vanasti taga merikotkaid. Veel eelmise sajandi keskpaigas arvasid inimesed, et see lind jahib samu kalasid ja loomi, keda inimenegi himustab ja seetõttu tuleb ta konkurendina kõrvaldada.
Inimesed lõhkusid merikotka pesi ja küttisid vanu linde, kuni merikotka arvukus oli miinimumini viidud.
Sellel ajal otsisid merikotkad inimeste eest varju pesitsedes sügavamates metsades.
Lind on tark ja ilmselt on nad aru saanud sellest, et olud on muutunud ja inimesed neile otsest ohtu enam ei kujuta. Nüüd julgeb merikotkas taas pesitseda liigile omasemas nähtavamas kohas.
Ilmenenud on uus oht, inimene arvab et merikotka elupaika võib oma arvamuse järgi ümber kujundada ja kui lind on teinud pesa siiski sügava metsa sisse, võib ta oma üllatuseks avastada, et järsku ümbritseb tema kodupuud lageraiutud maastik. Mida üks kotkas oskab sellest arvata? Ilmselt oleneb iseloomust. On neid, kes lepivad vägivaldselt ümberkujundatud kodumetsaga ja on neid, kes lendavad uutele jahimaadele, uut pesitsuskohta otsima. Mis muidugi võib lõppeda samamoodi, arvestades raieintensiivsust Eestimaal, leiavad lageraied kotka varsti taas üles.
Kotkaste eluoluga kursis olevad inimesed ütlevad, et hetkel ei ole üldse teada see, kui mitu pesitsevat merikotka paari meil Eestis on. Seda üllatavam on asjaolu, et RMK nii julgelt nende elupaiku lageraiub.
Lisaks on merikotkaste kaitse osas protesti avaldanud Eesti Erametsaliit, kes on avalikult soovinud lindude kaitseks määratud tsooni kuni 16 korda vähendada. Loomulikult ei ole selline nõue ei kultuurne, ega mingil moel mõeldav.
Kuidas me siis peaksime I kaitsekategooria liikide elupaikadega ümber käima? Kui RMK saaks üle oma isiklikust jonnist ning hakkaks päriselt juurutama püsimetsanduslikke praktikaid, siis merikotkaste elupaigad (väljaspool range kaitsega püsielupaika) peaksid olema esmased alad, kus püsimetsandusega algust teha.
Erametsaomanikele peaks RMK sealjuures näitama eeskuju, olema toeks ning jagama püsimetsanduslikke nõuandeid. Soovime ju kõik, et meie loodusväärtused oleksid piisavalt kaitstud.
Kus on inimese hingekodu? Kas põlislaante vahel kus on lendlevad kotkad või lageraielankide vahel?
Kas tahame elada maal, mis on oma ainulaadse looduse odava toorainena läände müünud või soovime elada maal, kus loodusväärtused on kaitstud ning kus saame ennast tunda koduselt? Kus meie lapsepõlves tuttavaks saanud turvaline keskkond on säilinud?
Mõtlemisainet on siin palju.
Merikotka foto autor: Karl Adami Wildlife Photography
Droonikaadrid: erakogu.
