Seaduse eelnõu jõuab riigikogu saali esimesele lugemisele juba järgmisel nädalal, 25. jaanuaril 2022.

“Eelnõuga kavandatakse praegu veekogude rannas ja kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ulatuse ligemale kümnekordset vähendamist.” Eesti Keskkonnaühenduste Koda avaldas sellel teemal postituse, mis on leitav siit: https://www.facebook.com/eestikeskkonnayhendustekoda/posts/2987525888165699

See seadusemuudatus puudutab meid kõiki, kes me oleme harjunud Eestimaa looduses viibima – oled sa kalamees, matkaline või perega loodust nautiv kodanik, kahjuks on sellel seadusel negatiivne mõju meile kõigile.

Eesti Metsa Abiks saatis omalt poolt välja kirja, mis läks personaalselt kõikidele 101-le riigikogu liikmele. Kutsusime poliitikuid, kes on 25ndal jaanuaril seda eelnõud esimest korda hääletamas, lähtuma Eesti rahva huvidest ja langetama õiglase otsuse. Esimesena vastas kätte saadud kirjale Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatidest, kes andis teada, et on sellele seadusemuudatusele vastu ja andis lootust, et kogu sotsiaaldemokraatlik erakond hääletab selle eelnõu vastu. Mõistagi jääb ainult sotside panusest väheks ja loodame, et ka teistel erakondadel on südames säilinud soov kaitsta Eestimaa loodust ja Eestimaa rahva looduses liikumise vabadust.

Mõelge palun, kuidas saaksite argumenteeritult teada anda oma seisukohast poliitikutele, kelle töö on ennekõike ellu viia Eesti rahva tahet: https://www.riigikogu.ee/riig…/koosseis/riigikogu-liikmed/

Eesti Metsa Abiks kiri, mis välja läks, oli järgmine:

Austatud Riigikogu liige

MTÜ Eesti Metsa Abiks www.eestimetsaabiks.ee pöördub Teie ja ülejäänud saja riigikogu liikme poole menetluses oleva looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 483 SE tõttu: https://eelnoud.valitsus.ee/…/d0d7ce48-8941-4e67-bb7e…

Antud seaduse eelnõu jõuab riigikogu saali esimesele lugemisele juba 25.01.2022.

Selle eelnõuga soovitakse veekaitsevööndi piiri muutmist kahesajalt meetrilt kahekümne viie meetrini. See suurendaks Eestis väheste maaomanike õigusi ja annaks esmakordselt neile võimaluse sulgeda kallasrajal liikumist. Kuid kas üksikute kinnistuomanike õiguste suurendamine on olulisem Eesti inimeste õigusest viibida looduskeskkonnas? Selline seadusemuudatus tooks paraku kaasa ebavõrdse olukorra ühiskonna eri klasside vahele. Rikkamad ühiskonna liikmed omavad võimalust osta kinnisvara järvede kallastele, mereranda jne., aga väiksemate rahaliste võimalustega ühiskonna liikmetel piiratakse selle eelnõuga looduses viibimise võimalusi. Otsene negatiivne mõju on ka looduskeskkonnale, kuna veekaitsevöönd on siiani ainuke Eestis võrdlemisi hästi toimiv rohekoridor ja selle killustamine toob kaasa liikide veelgi suuremat lõksu jäämist üksikutesse vana metsa oaasidesse, see suurendab Eestis niigi juba käimas olevat liikide väljasuremise lainet. Punase raamatu andmetel on Eestist välja surnud 106 liiki ja väljasuremise äärel 221 erinevat liiki.

Eestis on üle 100 000 harrastuskalamehe, kalal käiakse nii pere kui ka sõpradega – see on iidne traditsioon, mis saaks selle seaduse jõustumisel tulevikku vaadates tõsiselt ohustatud. Kui kallasrajal liikumise võimalusi jääb vähemaks, koonduvad kalamehed ja loodushuvilised vabaks jäävatesse piirkondadesse, mis tekitab omakorda koormavat mõju looduskeskkonnale. Ühiskonnas levinud looduslähedasi traditsioone ei tohiks kergekäeliselt lõhkuda, eriti veel üksikute kinnisvara omanike huvidest lähtuvalt. Selline tulevikuperspektiiv riivab tugevalt eestlaste vabaduse tunnetust ja tekitab põhjendatud kahtlustusi, kas Eesti riik on ikka valmis kaitsma Eestimaa rahva huvisid tervikuna?

Eesti Metsa Abiks pöördub kogu riigikogu poole palvega, et kaaluksite hoolega, millise otsuse langetate 25. jaanuaril 2022. Teeme ettepaneku, et hääletaksite Eesti inimeste huvisid silmas pidades. Ennekõike teate Teie isiklikult oma südames, mis on õige valik, mis tagab inimestele kõige paremad õigused ja ka looduskeskkonna säilimise.

Vastame hea meelega kõikidele täpsustavatele küsimustele ja võime avada kirjas välja toodud murekohti just looduslikke aspekte silmas pidades veelgi laiemalt. Loodame, et leiame antud küsimuses ühise lahenduse ja eestimaa inimesed saavad ka tulevikus rannikutel vabalt liikuda. Väga lihtne on lõhkuda toimivat süsteemi, aga märksa raskem on hoida seda, millest me kõige enam hoolime. Oleme kõik inimesed ja võime teha vigu, mille ulatust mõistame ehk alles tulevikus.

Palun hoiame Eestimaa inimesi ja loodust ka järeltulevatele põlvedele, meie lapsed ja lapselapsed väärivad selles küsimuses õiglaseid otsuseid.

Kirja autor:

Mati Sepp

Eesti Metsa Abiks (EMA)

looduskaitse- ja metsanduse ekspert ning juhatuse liige

mati@eestimetsaabiks.ee

5393 6991

Kirja edastas:

Helena Eenok

Eesti Metsa Abiks (EMA)

juhatuse liige

helena@eestimetsaabiks.ee