Kas olete seda juba tähele pannud? Meie harjumuspärane keskkond on kadumas. Meediaväljaanded veel valdavalt vaikivad ning info levib justkui sosinal. Muidugi puudutab see ainult maapiirkondades elavaid inimesi, nende nn ‘’tagaaedu’’. Kõikjale on kerkimas kolossaalsed tuulepargid. Ja see on alles algus!
Eesti Metsa Abiks inimesed on töökoormuse all murdumas, sest üle Eesti on kogukonnad tuuleparkidega võitlemiseks ning paremate tingimuste saamiseks palunud meilt abi. Kuigi oleme enamasti orienteeritud metsateemadele, aitame sellegi teema osas nii palju kui meil vähegi ressurssi on. Mõne piirkonna osas on tulnud ka rõõmustavaid uudiseid, kuid üldine pilt on murettekitav. Tundub, et tuuleparke planeeritakse ilma, et kellelgi oleks selget ülevaadet sellest kuhu ja kui palju neid tulema peaks. Peaksid nad tulema maismaale või merele? Kas üks vald peaks taluma 12 tuulikuala, samas kui mõnda teise maakonda pole pooltki sellest plaanis? Riiklik üksmeel puudub, sellel teemal ei ole piisavalt arutelusid peetud. Kui riigil on olemas selge plaan, siis seda välja käidud pole.
Kogukonnad lõhenevad, kuna on maaomanikke (valdavalt äriühingud), kes tuulikuid rahalise kasu eesmärgil enda maale soovivad. Samuti on paljudes omavalitsustes ja volikogudes käivitunud suured vaidlused, kas ja kui palju tuuleparke piirkonda tulema peaks.
Eesti Metsa Abiks ei ole tuuleenergia vastu, kuid oleme täielikult selle vastu, et parke planeeritakse metsaaladele või maapiirkondadesse, kus on elamud lähistel.
Kliimaministeeriumi kodulehelt võime lugeda: “Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit ning muuta seeläbi meie elektritootmist tulevikukindlamaks ning keskkonnasäästlikumaks.”
Samuti: “1. juulil (2023) jõustus tuulikutasu, mida hakatakse maksma uute tuulikute naabruses elavatele inimestele ja kogukondadele. Maismaatuulikud toovad mõjualas elavatele inimestele maksimaalselt aastas kuni kuue alampalga suuruse sissetuleku.”
Paraku tundub, et analüüsides pole tähelepanu pööratud kultuurilisele ja sotsiaalmajanduslikule mõjule maapiirkondades elavatele inimestele, kes on enda kukile saamas koormat, et linnainimestele oma elukeskkonnas elektrit toota. Kui tuuleparkide käivitamiste järel peaksid selguma uued elukeskkonda halvendavad asjaolud, siis ega keegi ju statsionaarseid tuugeneid pildist ei eemalda.
Tuulepargi mõju ei ole sugugi väike. Talvel on tuulikute ümbruses suured alad, kus liikumine keelatud – nimelt labade küljest võib lennata surmavaid jäätükke. Lisaks inimestele ohustavad need ka metsaelanikke, linde ja loomi.
Lisaks teevad tuulikud pidevat müra ning ka selles osas on suured vaidlused käimas, kui palju müra mõni majapidamine välja peaks kannatama, mis pargi mõjualasse jääb. Maal elavad inimesed kaotavad lisaks oma harjumuspärasele looduslikule horisondile ka kallihinnalise VAIKUSE. See jääb nüüd minevikumälestuseks.
Kordame, et me ei ole tuuleenergia vastu, kui tuuleparke planeeritaks aladele, mis on kahjuks juba oma loodusliku rikkuse kaotanud ning eemale inimeste kodudest, kes just seetõttu on maal elamas, et vaikust ja loodust nautida.
Paraku paistab, et kuigi näiliselt arvatakse eelvalikuid tehes suur hulk alasid välja ja justkui tullakse inimestele ning loodusele vastu, on tänasel päeval ainsaks tuuleparkide püstitamise tingimuseks sobiva elektritaristu lähedus.
Oleme viimastel kuudel tegelenud nelja juhtumiga (juhtumeid ise on kümneid):
Tuulepargi planeerimine Võidulasse, Pärnumaale
Oleme Võidula kogukonnaga ühenduses peaaegu iga päev. Meie jaoks on see üks keerulisemaid juhtumeid, sest tundub et nii Põhja-Pärnumaa vallaametnikud kui ka ministeerium on pähe võtnud, et just sinna peab tuulepark tulema. Kohalikud inimesed, kelle harjumuspärane kodu ja maa jäävad tuulepargi kerkides igaveseks kadunuks, on sündmustest vapustatud. See, kuidas need inimesed oma harjumuspärase ruumi eest praegu iga päev võitlevad, on tõeliselt inspireeriv.
See ala on Põhja-Pärnumaa vallas, kuhu on alustatud tuuleparkide eriplaneering ning vallavanem on varem avalikult välja öelnud, et kui kohalikud on vastu, siis tuuleparke ei tule. Huvitav, miks see lubadus Võidula piirkonna inimeste jaoks ei kehti?
Osalesime Eesti Metsa Abiks (EMA) poolt (Helena Eenok ja Indrek Hein) 15. veebruaril Pärnumaal Võidula mõisas toimuval avalikul arutelul, kus arendaja Sunly kohalikele oma plaane tutvustas.
Tuulepargi planeerimine Kadrinasse, Lääne-Virumaale
Eesti Metsa Abiks MTÜ oli ainukene vabaühendus, mis Kadrina tuulepargile oma vastulause esitas. Sealne protsess on algusjärgus, kuid ükski meie argument ei tundunud kohalikule omavalitsusele piisavalt oluline, et tuulepargi rajamise plaanid peatada. Argumenteerisime, et tänased valla tuuleenergia plaanid on täielikus vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, lõhuvad ära rohevõrgustiku tugiala, ohustavad põhjavett (Kadrina vald asub kaitsmata põhjaveega alal). Juhtisime tähelepanu, et tuulikute püstitamisega kaasneb kõrge infraheli tase. Loomulikult negatiivne mõju loodusele, eelkõige lindudele ja nahkhiirtele. Lahemaa rahvuspark, mis on Natura 2000 linnuala, ei ole sellest alast sugugi kaugel ning linnud teatavasti läbivad suuri vahemaid.
Osalesime EMA poolt (Helena Eenok ja Indrek Hein) 4. märtsil Kadrina vallavalitsuses koosolekul, kus kohtusime kohalike inimeste ja vallavalitsuse ametnikega ning veendusime, kui suur segadus ja teadmatus on kohalikul kogukonnal. Meie seisukohti toetas vallavolikogu liige Jaanus Reisner.
Tuulepargi planeerimine Väike-Maarjasse
Väike-Maarjas on meie kontaktisikuks üks kohalik inimene, kelle soov oli seal piirkonnas hobuseid kasvatada. Oma suureks hämminguks avastas ta, et pea hoovi peale planeeritakse tuuleparki. Kõik kohaliku arendused jäid päeva pealt pooleli. Kui tuulepark tuleb, tuleb koos hobustega ära kolida ja mujal nullist alustada. Läheduses on muuhulgas ka I kaitsekategooria linnupesa, mis pargi valmides oleks kindlasti mõjupiirkonnas.
Läheme homme, esmaspäeval, EMA poolt (Helena Eenok ja Indrek Hein) regionaalministeeriumisse, et kohalike inimeste muresid ametnikeni viia.
Väike-Maarjas on muredeks muuhulgas see, et planeeringul puudub terviseameti kooskõlastus ja arvestamata on jäetud kumulatiivse mõjuga, kuna tuulikuid plaanitakse paigaldada märkimisväärses koguses. Kõrval asub ka Haavakannu Natura 2000 loodusala, kus kaitse-eesmärgiks on seatud metsise elupaikade säilimine.
Tuulepargi planeerimine Mädarasse, Pärnumaale
Jätsime viimaseks nüüd selle postituse ainukese rõõmustava sõnumi. Kirjutasime sellest juhtumist oma kanalites möödunud aasta lõpul (link lisatud kommentaari).
Olime kohalikel toeks möödunud aasta 18. detsembril toimunud arutelul, kus arendaja Sunly ja mõjude hindaja OÜ Kobras kohalikele tuulepargi plaane tutvustasid, kohal oli ka vallavanem Madis Koit. Sellest kõigest saab lugeda viidatud postitusest.
Tänaseks on tulnud head uudised, vald tuuleparki enam ei soovi. Valla otsus on see, mis saab määravaks.
Üks oluline tunnus on kõikidel nendel juhtumitel. Info ei jõua kohe mitte kuidagi kohalike inimesteni, kes tuuleparkide mõjualadesse jäävad. Mädara juhtumi puhul on eriplaneeringut valla poolt menetletud juba pikka aega, kuid kohalikud inimesed, kelle kodulähedale tuulikuid plaaniti, on elanud õndsas teadmatuses. Info ei ole nendeni jõudnud. Seda isegi siis, kui arendajatel või vallaametnikel oleks võimalik väheste elanike tõttu kõik lähikondsed majapidamised läbi käia. Oleme täheldanud ka mõttekäiku, et ei tasu inimesi liigselt ärritada, et siis oldaks kindlasti vastu. Eks võite ise mõelda, kas oleksite ärritunud, kui teie eest on miskit varjatud, sooviga arendust läbi suruda ning kui teile öeldakse hilisemates etappides, et olete hiljaks jäänud?
Kadrinas kuulsime kohalikult naiselt markantset lugu, et tuulikut plaanitakse suisa tema maa peale, kuid teda maaomanikuna ei olnud õigeaegselt sellest teavitatud. Reeglina hautakse tuulepargi plaane kabinetivaikuses, heal juhul ilmub märkamatu teade valla kodulehel (mida keegi pidevalt lugemas ei käi) ning nii mõnigi kord saavad inimesed plaanidest teada alles siis, kui sekkumiseks on juba liiga hilja.
Kui elad maapiirkonnas, siis uuri kohe oma valla ametlikku kodulehte või kohalikku paberlehte, ega Sinu kodu lähedale ei ole mõnda tuuleparki kerkimas.
Kuidas edasi? Palume selle postitusega kliimaministeeriumi töötajaid osalema kohalike inimeste teavituskoosolekutel, et oma silmaga veenduda, milline segadus ja paanika kiirkorras käivitunud tuuleenergiale üleminekuga seoses, on katmas tervet Eestimaad. Paljud inimesed on paanikas ja kohati jääb meile mulje, et ka vallaametnikud ise ei oska inimestele lihtsalt ära seletada, millises etapis protsess on.Kes on pooleli jätnud kodu ehituse, kes plaanib juba kolimist. Kuid kuhu kolida, et paari aasta pärast poleks järgmise tuulepargi eest vaja põgeneda?
Lisaks, me vajame edaspidi rohkem täiskohaga tööl olevaid looduskaitsjaid.
Eesti Metsa Abiks on ainuke organisatsioon, mis nende nimetatud juhtumite puhul on kogukondade jaoks olemas olnud ja andnud endast parima, et inimesi aidata. EMA-s on hetkel vaid üks palgaline töötaja. Kohe on lisandumas teine, kes teeb EMA tööd osalise tööajaga. Ning palju missioonitundega vabatahtlikke, kes teevad seda tööd oma põhitöö kõrvalt. See ei ole jätkusuutlik, inimesed on väsinud ja kurnatud. Vajame toetust, et rohkematele inimestele tehtud suure töö eest ka tasu maksta.
Kui võimalik, siis toeta Eesti Metsa Abiks tööd annetusega: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/
Oleme tänulikud kõikidele inimestele, kes on toetuse juba vormistanud
Foto: Karl Adami