Keskkonnaministeeriumi ees toimus kuuskede raievanuse langetamise ning intensiivse metsamajandamise vastane pikett, mis tõi kokku sadu meeleavaldajaid.
Ühtlasi loetakse seda EMA liikumise sünnihetkeks.
Metsanduspoliitilisi sündmusi, mis viisid laialdase rahulolematuseni nii rahva kui teadlaskonna seas, kirjeldas päev enne meeleavalduse toimumist Delfi külgedel üks ürituse korraldajatest, kes selgitas, et probleem on tegelikult kestnud juba aastaid:
2011. aasta märts. Riigikogus menetletakse uut metsanduse arengukava, mille vastu astuvad välja nii riigikontroll, keskkonnaorganisatsioonid kui ka tavalised kodanikud. Rahvaliikumine „Eesti metsa eest” lubab kuni sügiseni Toompeal pikettida. Mõned nädalad enne seda kirjutab keskkonnaajakirjanik Ulvar Käärt Eesti Päevalehe arvamusküljel, et uue arengukavaga seatakse meie metsad suurde ohtu. […] Riigikontroll kritiseerib nii raiemahtude suurendamise plaani kui ka raiet lubavate tingimuste lõdvendamist, leides, et metsade juurdekasv on ülehinnatud ega põhine riikliku metsainventuuri andmetel. Selle kohaselt on kasvava metsa tagavara pidevalt vähenenud.
Riigikontrolli vastuseisust hoolimata võetakse arengukava riigikogus vastu. Reformierakondlane Tõnis Kõiv ütleb otsesõnu välja, et mets on eelkõige tulu allikas. (Linda-Mari Väli: Riigi laastav ja silmakirjalik metsanduspoliitika ehk miks me korraldame reedel piketi metsaseaduse muudatuste vastu, 15.12.2016, Delfi)
Kohal oli nii linnainimesi kui ka kaugematest maakohtadest pärit rahvast, kellest mitmed jagasid oma isiklikku kogemust kodulähedaste metsade kaotusvalust. Puhkes ka avalik väitlus kokku tulnud rahvahulga ning toonase keskkonnaministri Marko Pomerantsi vahel, kui viimane tuli vastu võtma Keskkonnaministeeriumi kantslerile Andres Talijärvele mõeldud auhinda „Aasta Puupea 2016“.
Keskkonnaministeeriumi eest marssisid meeleavaldajad Toompeale, et anda riigikogu saadikule Rainer Vakrale üle 101 kultuuritegelase ning enam kui 7000 kodaniku poolt allkirjastatud pöördumised.
Pöördumistes nõutakse kodanike kaasamist metsanduspoliitilistesse otsustesse ning säästvamat metsandusmudelit, et kaitsta meie metsade elurikkust ning terviklikku säilimist. Tähelepanu juhitakse ka metsanduspoliitilise läbipaistvuse suurendamise vajaduse järele.
Vaata ürituse salvestust siit:
Vaata lisaks:
Loe lisaks:
