18. detsembril toimus Riigikogus kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) aastalõpukonverents „Mets ja kliimamuutused“, millega tähistati ühtlasi kahe aasta möödumist liikumise kokku tulemise päevast. Sellest, kuidas Eesti metsandust muutuva kliima tingimustes kujundada, andsid kaks veidi erinevat vaatepunkti Tartu Ülikooli teadur Aveliina Helm ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Vahest esimest korda kõlas Riigikogu konverentsisaalis ühiselt ette kantud regilaul, kuna aastalõpukonverentsi juhatas sisse ühenduse laulik Anna Vainu. “Olen mina olen mina metsarahvas,” laulis Anna, keda toetas kõrvalt EMA kultuuriprogrammi koordinaator Helen Kooviste, ja traditsioonilise kombe kohaselt laulis saal üksmeelselt kaasa, nii et küllap kostus see Riigikogus nii mõnessegi kõrvalkabinetti ja saali vaimu äratamiseks ja meele teritamiseks.
Koostööpartneritest kõnelesid ELF, ERL, Loodusturismi Ühing jt
Üheslaulmise järel andis EMA kommunikatsioonijuht Linda-Mari Väli lühikese ülevaate liikumise kahe aasta tegemistest ning algava aasta strateegilistest arengusuundadest. Kiirkorras tutvustati esimesi suuremaid aktsioone, Nursipalu polügooni arendamise ja tselluloositehase vastase võitluse käiku ja ajalugu, rahvusvahelise koostöö projekte Lääne-Euroopa partnerorganisatsioonidega, konkreetseid metsakaitseoperatsioone ja palju muud, mis kümnete tegusate inimeste eestvedamisel viimase kahe aasta jooksul aset on leidnud.
- Ülevaatega saab tutvuda siin: https://www.eestimetsaabiks.ee/wp-content/uploads/2018/12/EMA_presentatsioon2016-1018.pdf).
Koostööpartnerite sõnavõtud juhatas sisse Eestimaa Looduse Fondi (ELF) liige ja ELF-i talgujuhi kogemustega Elo Uibokand, kes selgitas, mil moel iga inimene looduskaitsesse panustada saab ja kuidas loodustalgude läbi viimine vabatahtliku abi toel täpselt käib. Eesti Rohelise Liikumise (ERL) huvikaitse ekspert Madis Vasser näitas seevastu tabava mõttemänguga ja kliimapoliitika aktuaalsel näitel, kuidas poliitilised teesid – näiteks emotsionaalsuse või teaduspõhisuse kohta – võivad praktilises poliitikas saada vägagi tendentslikult tõlgendatud.
Eesti Loodusturismi Ühingu (ELÜ) juhatuse liige Bert Rähni selgitas, kuidas vanade metsade niinimetatud väärindamine loodusturismi potentsiaali rakendades pikapeale tunduvalt rohkem majandustulu tekitaks kui ühekordne puidutulu realiseerimine lageraie läbi. Koostööpartnerite sõnavõtud lõpetas liigutava ja samal ajal erakordselt aktuaalse kõnega eelmise aasta Hiiesõbra tiitlikandja Eha Metsallik, kes on EMA-ga koostööd teinud pikaaegse metsamesiniku ja selle huvirühma esindaja ning infoallikana.
Metsallik rääkis tõsiselt probleemist, mida keskkonnaministeeriumis, rääkimata Erametsaliidust (EEML) või Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust (EMPL), praegusel hetkel pea üldse ei tunnistata: nimelt metsade liigilise vaesumise problemist intensiivmetsanduse tagajärjel. Hetkel raiutakse metsahoolduse käigus remmelgad, pärnad ja teised tolmeldajatele vajalikud puud majandusmetsast juba noorelt välja, ometi hakkavad sellised liigid õisi kandma alles 10-20 aasta pärast ning nende varajase hävitamise käigus muutuvad meie majandusmetsad tolmeldajatele üha elamiskõlbmatumaks misläbi vaesustuvad nii mesilad kui elusloodus tervikuna.
Sünnipäevakonverentsi kohvi- ja kringlipausi juhatas sisse EMA erilahenduste koordinaator Indrek Vainu, kes esines sütitava kõnega kodanikudemokraatia hetkeolukorrast ja võimalustest, rääkides koostöö vajalikkusest, aga samal ajal selge pea ning puhta südametunnistuse säilitamisest.
Tänukirjad jagati kolmeteistkümnele ühendusele või inimesele
Peale lõunat jagati välja 13 tänukirja loodus- ja elukeskkonna hoidmist edendanud kodanikele ja organisatsioonidele. Tselluloositehase teemalise teavitustöö eest jagati tänukirjad Tartu apelli töörühmale ning tänukirja vastu võtnud Marju Unt tegi ka väikese sissevaate tselluloositehase protsessi ja apelli töörühma ning teiste ühenduste töösse tselluloositehase riikliku eriplaneeringu lõpetamisel. Tänu avaldati ka kodanikuliikumisele “Emajõe elu hoieldes”, kelle eestvedaja Paul-Indrek Rajamäe-Volmer hüüdis tänukirjaga kaasnevat auhinda vastu võttes: “Elagu EMA” ja kelle töö ühes Terje Odeni ja teiste Tartu keti eestvedajatega on toonud tänavatele sõna otseses mõttes tuhandeid tartlasi.
Tänukirja said ka tselluloosivõitlusse tublisti panustanud rahvaliikumine “Tabivere ei luba!” ning Räpina rahvakoosoleku eestvedajad, kes samuti väga eeskujulikult rahva arvamust avalikult esindasid ja kodanike hääle maksma panid.
Kohaliku looduskeskkonna vapra ja teadliku kaitsmise eest anti tänukirjad Lohusalu Poolsaare Loodusseltsile, Rohelisele Läänemaale, Vaela Külaseltsile ja Klooga elanikule Elisabeth Salminile. Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi tänab EMA suurepärase töö eest Lohusalu rannamännikute kaitsmisel, mittetulundusühingut Roheline Läänemaa aga eeskujuliku ja järjepideva töö eest Haapsalu linnametsade kaitse edendamisel. Samuti tänati Vaela külaseltsi suurepärase ja tulemusrikka töö eest Vaela ja Mõisaküla vahelise metsa päästmisel terviseradade organiseerimise läbi ning Klooga elanikku Elisabeth Salminit silmapaistva organiseerituse, visaduse ja vapruse eest Klooga metsade kaitsel.
Rail Balticu teemalise teavitustöö eest tänati kodanikuliikumist Avalikult Rail Balticust (ARB) ning elutöö ja eeskuju eest avaldas ühendus siirast ja imetlevat tänu Aare Vumbale tema pühendumuse, järjepidevuse ja vapruse eest Keretü looduskaitseala loomise eest seismisel ning kustumatu panuse eest Eesti kodanikuühenduse arengusse.
Lisaks said tänukirjad maalikunstnik Martin Saar tema metsandusprobleemist teavitava isikupärase ja olulise maalinäituse eest Fahle galeriis 2018. aasta mais ning fotokunstnik Peeter Laurits metsandusprobleemistteavitavate kunstiprojektide eest 2018. aasta jooksul. Tänati ka ajakirjanikkuja toimetajat Priit Hõbemäge julguse ja teadlikkuse eest kõnelda avalikusruumis säästvat looduskasutust edendava kodanikkonna kaitseks ning nende nimel.
Tänukirjade jagamise järel saabus konverentsi temaatiline kõrgpunkt, kuna jõuti avalikult väljahõigatud teemani “Mets ja kliimamuutused”. Sellest, mida järgnevatel aastakümnetel üha rohkem tooni andev globaalne soojenemine meile kaasa võib tuua ning kuidas Eesti metsandust muutuva kliima tingimustes kujundada, rääkis esmalt keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp, tema järel sai sõna aga Tartu Ülikooli teadur ja maastikuökoloogia doktorant Aveliina Helm.
Kaks vaatepunkti: keskkonnaministeerium ja Tartu Ülikool
Asekantsler Marku Lamp pidas üsna otsekohese kõne selles osas, mis Eestit ja meie metsasid kliimamuutustes järgnevatel aastakümnetel ees ootab, mainides nii saabuvaid jäitetorme, ulatuslikke metsakahjustusi, uusi looma- ja taimeliike, samuti haigusi, sagenevaid vihmasid ja marusid jms. Samas esitas Lamp puidutööstuse poolt armastatud ning peavoolu kliimateadusega mitteühtivat teesi, et intensiivne metsade uuendamine (loe – nende laialdane lagedaks raiumine) aitab suurendada metsade võimet kasvuhoonegaase siduda.
Lambi järel üles astunud Tartu Ülikooli teadlane Aveliina Helm andis Keskkonnaministeeriumi asekantslerist märksa terviklikuma ülevaate, selgitades, et ehkki kliima soojenemise vastu on vaja kiiresti otsustavaid samme astuda, ei saa seda teha läbimõtlematute “lahendustega”. Näitena tõi Helm välja, et ehkki Eesti olulisim eesmärk kliima soojenemisele vastu astumisel on hetkel põlevkivi kasutamise kiire vähendamine ja lõpetamine, siis ei saa seda teha põlevkivi puiduga asendades, kuna see süvendab omakorda metsade elurikkuse kriisi ning on samuti suure süsinikuheitmega.
Tartu Ülikooli maastikuökoloog rõhutas, et kliimakriisi ei saa lahutada elurikkuse kriisist ning kui inimkond tahab globaalse soojenemise üle elada, siis on meil vaja tõsiselt kaitsta ka ökoloogilisi kooslusi ja keskkonda, kuna just liigirikkus ja vastupidav maastik aitab meil soojenemisega kaasnevaid muutusi üle elada. Helmi sõnum oli tõsine, aga lootusrikas: kriis on suur ja tegutsema peab kiiresti, aga muutus ja olukorra paranemine on võimalikud ning neisse saavad panustada kõik inimesed, alustades kas või sellest, et oma sõprade ja tuttavatega nendest probleemidest räägitakse. Nii kasvab üldine teadlikkus globaalse soojenemise aktuaalsusest ja kriitilisusest, see aitab omakorda kujundada avalikku arvamust ja mõjutada seeläbi suures plaanis meie poliitikat üldisemalt.
Lõpudebatist said osa kõik soovijad
Ürituse lõpetas debatt, millest võtsid osa asekantsler Marku Lamp, maastikuökoloog Aveliina Helm, metsamesinik ja Hiiesõbra tiitlikandja Eha Metsallik ning Tallinna Ülikooli bioloog Tõnu Ploompuu. Debatti modereerisid EMA kommunikatsioonijuht Linda-Mari Väli ja erilahenduste koordinaator Indrek Vainu, aga tegelikkuses tulid küsimused valdavalt rahva hulgast ning sõna said kõik, kes soovisid. Meeldejäävalt võtsid sõna ka konverentsil osalenud akadeemikud ja teadlased Rein Einasto, Kai-Künnis Beres ning mitmed teised.
Kaasahaarav debatt hoidis rahvast algselt planeeritust tund aega kauem kohal ning alles kella neljast algav uus üritus liigutas konverentsilised lõplikult Riigikogust välja. Oli ilus sünnipäev, mis andis kõigile looduskeskkonna ja järeltuleva põlve kaitseks liikujatele loodetavasti jõudu järgmisel aastal veel vahvamalt ja vägevamalt oma maa kaitseks liigutada, kõneleda, kirjutada, laulda, maalida, filme teha, head sõna rääkida ja panustada ülepea just sel kombel ja määral, nagu kõige paremini sobib ja motivatsiooni hoida aitab.
VAATA JÄRELE:
METSAKONVERENTSI VIDEOSALVESTUS
VAATA KA:
KONVERENTSI KAVA
KONVERENTSI KUTSE
Loe lisaks:
