KAS METSALINNUD ON EESTIS PESITSEMISE AJAL KAITSTUD?

Fotol Händkaku pesa, millele on raieteatis võetud ja see on hetkel kehtiv. Puu “omanik” on röövelliku käitumisega metsafirma, keda huvitab ainult raha.

Looduskaitseseaduses on mustvalgel kirjas, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine on keelatud.

Peame küsima, kas Eestis seadused kehtivad või ei kehti? Kas saab olla nii, et järgime seaduseid vaid siis kui see meile mugav on? Või peaks nõrgema ohutust kaitsevad seadused olema kui piibel kirikus, raudne reegel, milles eksimine on ühiskondlikult taunitav.

Ometigi on meil lubatud metsa langetamine lindude pesitsusajal, seda ka riigimetsas. Ometigi vangutatakse pead ja väidetakse, et ega me iga linnupesa päästa ei saa. Mida ei näe, seda pole olemas? Linnupojad hukkuvad vaikuses piineldes. Linnuvanemad aga otsivad oma pesa ja poegi hüsteeriliselt taga. Aga see hädakisa harvesteri kabiini ei kostu.

Poliitiline kokkulepe pidada raierahu riigimetsas ajavahemikul 15.aprill – 30. juuni on viisakas, kuid see aeg ei ole piisav selleks, et lindudele tegelikku pesitsusrahu pakkuda.

See riigipoolne lubadus summutab ka loodusest hoolivate inimeste muret, väites, justkui on lindude eest juba hoolt kantud.

Linnud ei alusta pesitsemist 15. aprillil, kui poliitiline kokkulepe kehtima hakkab, vaid enamasti ikka varem ning pesitsusrahu lõpeb 30. juunil, kui looduses on pesitsusaeg veel täies hoos.

Linnuvanemad saadavad järelkasvu teele ka augustis ning on mõned liigid, kes pesitsevad veel sügise alguseski ning mõni isegi talvel.

Mida siis teha, et linnud oleksid kaitstud? Mida teha, et meil ei oleks igal aastal metsalinde üha vähem ja vähem?

Kõik metsatööd peavad olema keelatud ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. augustini, see on vähim mida lindude heaks teha saame.

Need kuupäevad peavad olema fikseeritud looduskaitseseaduses!

27. veebruaril 2024 võeti Euroopa Parlamendi poolt vastu looduse taastamise määrus, mille täitmine on kohustuslik. Seal on muuhulgas kirjas ka punkt: “Tuginedes direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ ning neis direktiivides kindlaks määratud eesmärkide saavutamise toetamiseks peaksid liikmesriigid kasutusele võtma taastamismeetmed, et tagada kaitsealuste elupaikade ja liikide, sealhulgas loodusliku linnustiku taastumine liidu aladel, muu hulgas ka sellistel aladel, mis ei kuulu Natura 2000 alade alla.”