Keskkonnaamet ei algatanud väärteomenetlust kuna uurimisest selgus, et Eesti kuuse-kooreüraski ohjamise süsteem nii seaduslikul tasandil, kui ka keskkonnaagentuurist väljastatav info, on sedavõrd suurte puudustega, et isegi kui levitatakse kuuse-kooreüraskit läbi raietegevuse, ei ole võimalik maaomanikku ega haldajat seaduslikult korrale kutsuda.
Puudused algavad metsa majandamise eeskirjadest. Keskkonnaamet: “Metsa majandamise eeskirja § 21 sätestab, et toores koorimata okaspuu metsamaterjal, välja arvatud raidmed ja püünispuud, tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada sättes nimetatud tähtaegadeks. Säte ei täpsusta, millised puud sobivad püünispuudeks ja milline on püünispuude kogus.”
Seadus näeb ette, et okaspuu metsamaterjal peab metsast väljas olema 1. juuniks, aga raidmetele ja püünispuudele see seaduse nõue ei kehti. Sedasi on tekkinud seaduslik jokk-skeem, kus maaomanik või maahaldaja saab öelda, et kõik langetatud okaspuu materjal on püünismaterjal ning sellele karistust ei järgne.
Keskkonnamaeti poolt Eesti Metsa Abile saadetud vastuses tuvastasin ka vigu, mistõttu helistasin inspektorile, et välja selgitada, miks märgiti EMA-le saadetud avalikus kirjas kahjustatud metsa protsent suuremaks kui oli MKE kirjas. Vabandati ja öeldi, et tegemist oli inimliku eksitusega. See siiski ei selgitanud kuskohast see 70% kahjustatud metsa tuli. Palusin, et saadetaks uus vastus kuna hetkel on saadud kirjas, et kahjustatud metsa osakaal oli 70%, kuigi uurimise käigus selgus, et kahjustuse ulatus oli tegelikult 55%.
Keskkonnaamet arvutas selle alusel, et kahjustatud on 70% kuuski, aga tegelikuses oli 55%. Varasemat keskkonnaameti kahjustust arvestades sobis valida kuuse-kooreüraski püünispuid varem kuuse-kooreüraski poolt kahjustamata 30 %-st kuuskedest. Keskkonnaagentuur on andnud soovituse, et püünispuude hulk võiks olla kuni 50% eelnevalt asustatud puudest ja puu langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks. Ehk teisisõnu, kui 70% juures oleks püünispuude osakaal 35%, ja tervet metsa 30% ulatuses siis jääks kõik materjal ka arvutuslikult püünismaterjaliks, aga 55% juures oleks tervet metsa 45% ja ükskõik kuidas ka ei arvutaks, keskkonnaagentuuri soovitustest lähtuvalt oleks pidanud seal langil ka tavamaterjali täitsa olemas olema.
Inspektor kinnitas sisuliselt telefoni teel, et jah, numbriga eksis, aga isegi kui arvutus näitab, et seal oleks võinud olla tavamaterjali, peab tema lähtuma ikkagi sellest, et keskkonnaagentuuri 50% arv on soovituslik langetatud püünispuudest eelmisel aastal kahjustatud metsast ning ta ei saa väita sellele tuginedes, et seal langil oli tavamaterjali. Kui RMK ütleb, et kõik oli püünismaterjal, peab ta ikkagi lähtuma enda öeldust, sest seaduslikult pole ette antud, kui suures mahus võib on püünismaterjali hulk olla.
Kuna inspektor väljendas sügavat muret oma vea pärast, julgen arvata, et see oli inimlik eksitus. Kahjuks, see eksimus tuli RMK-le kasuks. Keskkonnaameti inspektor oli väga koostöövalmis ja mõlemalt poolt leidsime, et hetke seaduslik süsteem ei toimi ja tekib nii öelda hall tsoon, kuhu kõik kahtluse alla langenud osapooled saavad kohe peitu pugeda ja sealt inspektsioon neid kätte ei saagi mitte mingi valemiga. Sisuliselt kaitseb seadus neid tegelasi, kes levitavad metsa kahjustavaid kahjureid, mis on lausa uskumatu olukord.
Eesti Metsa Abiks koostab keskkonnaministeeriumile kirja, et seaduslik hall tsoon kuuse-kooreüraski ohjamisega seoses saaks ära likvideeritud ja loodame, et keskkonnaministeerium ei soovi selle säilitamist vaid võtab olukorda väga tõsiselt. Kui seaduslik hall tsoon siiski alles jääb, on kuuse-kooreüraski levikut kordades raskem peatada ja kahjustuste ulatused aina kasvavad. See mõjutab nii meie looduskeskkonda kui ka metsatööstust väga tõsiselt.
Kokkuvõtlikult palume keskkonnaministeeriumilt korrastada metsa majandamise eeskirja ja luua selge arusaam, millised puud sobivad püünispuudeks, milline on püünispuude kogus ja lisaks ka selge seadusliku ülevaade, mis ajaks peab püünismaterjal metsast väljas olema.
Eesti Metsa Abiks tuvastas oma tööga seaduses lokkava probleemi, aga me ei saa hetkel kahjuks muud teha, kui paluda keskkonnaministeeriumit, et nad seaduse korda teeks.
Omalt poolt tänan ka keskkonnaametit, kes aitas välja selgitada seaduses oleva augu. Ideaalis peaks järgmiseks parandama selle vea keskkonnaministeeriumis.
Ilusat suve jätku.
Eesti Metsa Abiks meeskond töötab ka suvel!
