Kui RMK-sse helistan või kirjutan, siis kõne vastu võtnud isik või kirja saaja teab juba eos, et EMA on jälle avastanud mingi probleemi ja see neile ilmselt miskit head ei tähenda. Keskkonnaameti puhul tunnen just vastupidist, nemad on tihtilugu hoopis väga rõõmsad.
Hetkel on EMA võtnud luubi alla juhtumi, kus Riigimetsa Majandamise Keskuse töötaja müüs oma tuttavale RMK kaudu võrdlemisi suures koguses ümarmaterjalist küttepuitu. Uurimegi, kas tehtud raietegevus oli ikkagi seadustega kooskõlas. Seda viimast palusime ka keskkonnaametil aidata välja selgitada.
Bürokraatia on Eesti riigis aeglane ja selgus saabub nädalate pärast. Igal juhul saame teada, kuidas on võimalik RMK-st pea tasuta (2-3 eur/tm) soetada endale korraliku ümarmaterjalist küttepuitu. EMA ei kõnele siin mingitest raiejäätmetest, vaid täitsa korralikust ümarmaterjalist. Välistada ei saa muidugi ka seda, et see äritegevus RMK sees polnud just kõige seaduslikum. See osa on veel väljaselgitamisel ja siiralt loodame, et kõik on korras.
Kurva uudisena toome välja, et RMK on viimastel kuudel tõstnud raidmete varumise hindu ja tarbijale on hetkel pindala põhiselt lageraie ja harvendusraie raiesmikelt okste kogumise eest hind 130 eur/ha ja teistel raiealadelt raiejäätmeid kogudes 159 eur/ha, millele omakorda lisandub käibemaks. Juulis oli hind veel 66,00 + km, aga hinnatõus oli mõne kuu jooksul kohati üle 50%. Irooniliselt võib öelda, et vastu talve minnes pigistatakse rahvalt see viimanegi kopikas välja.
Teine teema on 43 aastase männi enamusega puistu lageraie teatis. Männik saab lageraie küpseks 90-120 aastaselt (raievanus kõigub eralduse boniteedi klassist olenevalt). Käisin metsas asja uurimas, et kas lageraie teatis oli põhjendatud või mitte. Tegemist on alaga, kus oli toimunud metsapõleng, aga mänd on üsna vastupidav põlengutele.
Mets oli tõesti põlenud ja tüvedel oli näha ka selgelt maapinna põlengu jälgi, kuid sellest hoolimata oli mets veel elujõuline. Üksikud puud olid kuivanud ja esines väga vähesel määral säsiüraski kahjustusi. Seetõttu tekkis küsimus, kas on ikka vajalik ala lagedaks raiuda, sest kohati polnud puud jämedamad kui minu käsivars. Helistasin piirkonna metsaülemale, et välja selgitada, mis on RMK nägemus selle alaga. Metsaülem ei osanud küsimustele vastuseid kohe anda ja andis e-maili aadressi, kuhu kirjutada. RMK annab siis EMA-le selgituse kirjalikul teel, mis sellest metsast 2,23 ha ulatuses saab. Minu isiklik arvamus on see, et kui mets jääb põlengujärgselt ikkagi ellu nagu antud ala tundus olevat ja kasvaks julgelt veel 100 aastat edasi, siis vast ei ole mõistlik teda „lapseeas” olles lagedaks teha.
Panen sellest metsast tehtud fotod ka postituse juurde.
Teemadega edasi minnes, siis septembris saatis keskkonnagentuur RMK-le kirja, mille sisu keerles selle ümber, kui palju võiks saada RMK metsa lagedaks raiuda. Teatavasti RMK edastab oma raie soovi Keskkonnaagentuurile, seal need kinnitatakse ja siis liigub see vaikselt keskkonnaministri lauale. See aastaid õlitatult töötanud kolme ahelaga süsteem on hakanud tõrkuma RMK jaoks viimases astmes. Keskkonnaminister ei soovi alla kirjutada RMK raie soovidele.
Keskkonnaagentuur andis oma nõusoleku RMK-le, et aastani 2027 võiks RMK maha raiuda oma hallatavas piirkonnas 51 250 ha ja kaitseministeeriumi metsadest veel lisaks 1250 ha. Kuid keskkonnaagentuuri kirjas on üks väga tähenduslik lõik: „Samas juhime tähelepanu Eesti LULUCF eesmärkide täitmise vajadusele nii lühemas (periood 2021-2025) kui pikemas perspektiivis (2050.a ja hilisem). Keskkonnaagentuuri hinnangud ja arvutused näitavad, et metsadele seatud eesmärkide täitmine võib osutuda keeruliseks, kui nii erametsa kui riigimetsa raiemahud püsivad järgnevatel aastatel senises mahus. Eesti täidab kliimaeesmärke praegu planeeritavate riigimetsa raiemahtude juures ainult juhul, kui erametsa raiemaht väheneb.”
Keskkonnaagentuur ütleb otsesõnu välja, et Eestis raiutakse metsasid liiga palju ja RMK saab raiuda oma soovitud koguse ainult sellisel juhul, kui erasektor raiumist piirama hakkab. Me kõik teame, et erasektor ei hakka küll vabatahtlikult raiumist koomale tõmbama ja seda küsitavam on keskkonnaagentuuris toimuv. Keskkonnaagentuur saab väga hästi aru, et olukord metsas on halb, aga sellest hoolimata kiidab heaks RMK raiesoove.
Kuid sellega tants RMK raiemahu üle veel ei lõppe. Kuupäeval 01.11.2022 saatis keskkonnaministeerium Eesti vabariigi valitsusele RMK raiemahuga seotud dokumendid ja need on rangelt salajased. Eesti Metsa Abiks saatis ministeeriumile kirja, et mis alusele tuginedes rahvast otseselt puudutav info salastatakse. Jääb kahtlus, et keskkonnaministeerium proovib midagi avalikkuse eest varjata.
Postitusega lõpusirgele jõudes, annan veel teada, et saatsime RMK uuele juhile järgneva kirja:
„Tere, austatud Mikk Marran
Soovime MTÜ Eesti Metsa Abiks poolt Teile julget pealehakkamist uuel töökohal ja loodame, et looduskaitselised teemad on nüüdsest ka RMK juhi laual.
Eesti Metsa Abiks teeb omalt poolt ettepaneku kohtuda, et arutada osasid murekohti, mis looduskaitseorganisatsioonidel RMK senise tegevuse osas tekkinud on.
Toome välja kolm probleemi RMK varasema tegevuse osas, mida esmasel kohtumisel sooviks arutelu alla võtta:
– I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade maharaiumine;
– probleemid KAH-alade ja kaasamisega üldiselt;
– ajakirjanduse survestamine, kus RMK on kriitilised artiklid lasknud meediast eemaldada kasutades selleks meediaväljaannete sponsori staatust.
Avaldame lootust, et RMK on valmis murekohtasid arutama ja on valmis ka oma metsamajandamise praktikaid looduslähedasemaks muutma.
Jääme ootama tagasisidet ning teiepoolset ettepanekut kohtumise aja osas.”
MTÜ Eesti Metsa Abiks meeskond töötab iga ilmaga. Teeme endast kõik, et Eestis inimeste ja looduse elu paremaks läheks!
Kutsun inimesi ühtlasi kaasa elama ka võistlusele, mis hetkel käimas: „Keskkonnaministeerium andis teada, et olen üks kaheksast osalejast, kes kandideerib keskkonnateo tiitlile. Soovi korral saab mind toetada siin: https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnategu/kandidaadid/805
Eesti Metsa Abiks on liitunud Annetuste kogumise hea tavaga: (https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/). Oleme ka tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirjas.
Vormista võimalusel püsitoetus või ühekordne annetus siin ja iga panus loeb: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/
MTÜ EESTI METSA ABIKS
LHV: EE667700771002643778
Swedbank: EE852200221076735900
SEB: EE481010220291482223
Tekst ja foto: Mati Sepp (Fotol 43 aastane männik, mis määratud lageraiesse)!
