Kahtlustuste kohaselt salastas RMK eelmisel aastal ebaseaduslikult 55 000 hektari jagu KAH-alade ehk kogukonnametsade asukohtasid. Andmekaitse inspektsiooni (AKI) käsul pidi RMK eelmisel aastal avalikustama 73 000 hektari jagu KAH metsade asukohtasid, aga avalikustatud sai ainult 18 000 hektarit. RMK avalikustas need alad, kus kaasamiskoosolek kohalikele oli juba ära olnud ja raieplaanid enamasti paigas. Allikas: Postimees
Andmekaitse inspektsioon oleks pidanud nüüd RMK-d sellise tembu eest nahutama hakkama, aga jah – juba aasta on sellest möödas ja muutunud pole muud, kui äkitselt ilmus mängu Keskkonnaministeerium uue seaduse muudatusega.
Kui muidu jäi EMA-le natuke arusaamatuks, mis saab RMK 55 000 hektari ulatuses andmete salastamisest, siis nüüd, aasta hiljem, on tibukesed koorunud. Keskkonnaministeerium saatis 13.10.2021 välja kirja, adressaatide hulgas oli ka Eesti Metsa Abiks, mis teavitas, et tulemas on KAH-alasid muutev seaduse muudatus. EMA-l paluti avaldada oma arvamus, looduskaitse rindelt läks see kiri veel Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjas: ”Kohaliku kogukonna või elanikega kokkulepitud alad kantakse RMK metsatööde kaardile. 2020. aasta lõpu seisuga on RMK metsatööde kaardile kantud ligi 130 sellist ala, kokku 18 000 hektaril.” See, et RMK-l on siiani 73 000 hektarit KAH alasid ja 55 000 sellest on salastatud, on nüüdseks keskkonnaministeeriumil mugavalt ununenud. RMK saab seaduse jõustudes endale üle 55 000 hektari tavalist majandusmetsa tagasi. Muud polnud vaja teha, kui natuke andmekaitse inspektsioonile alguses vastu hakata, saadi lahti tülikast 55 000 hektarist kogukonnametsadest, aga RMK jaoks pole see ilmselt piisav. Süües kasvab isu ja ega see 18 000 hektarit kogukondade kaitse all olevaid metsi ka nüüd eriti meeldiv pole.
Siin tuleb mängu keskkonnaministeerium, kes “sõpra” ikka raskel ajal aitab. Keskkonnaministeerium annab seaduse eelnõus teada, et: “Asustusüksuse lähedal asuv kogukonnale oluline metsaala määratletakse üldplaneeringuga.”
Keskkonnaministeerium teab kindlasti, et paljud üldplaneeringud on äsja kehtestatud või kohe kehtestamisel ja vaevalt neid metsade pärast uuesti lahti võetakse. Teisisõnu, kui Teie vald on üldplaneeringu valmis teinud ja pole pannud sinna kirja hetkel RMK-s olevaid KAH alasid, siis muutuvad need automaatselt tavalisteks majandusmetsadeks.
Kui riigikogu peaks selle seaduse vastu võtma, siis võib julgelt arvata, et hetkel 73 000 hektaril asuvatest KAH aladest jääb järele ehk parimal juhul 10 000 hektarit. RMK saab arvatavasti keskkonnaministeeriumi abiga endale võib-olla tagasi 63 000 hektarit tavalist majandusmetsa. Loodame muidugi, et riigikogu sellist seadust vastu ei võta ning RMK ja keskkonnaministeeriumi osavalt läbimõeldud JOKK-skeem kukub läbi.
Plaanitav seadus on selles osas ka kahjulik, et isegi kui mingi osa metsast läheb üldplaneeringusse, siis see raiutakse ikkagi maha. Seega ei ole plaanis rahvale üldse mingit metsa jätta ja üldplaneeringus olevad metsaalad lähevad raiumisele veidi tsiviliseeritumate võtetega. Kohalikel kogukondadel tõmmatakse igat pidi nahk üle kõrvade. Ja selle loo juures kõige hullem on see, et mitte keegi ei vastuta, kõik on puutumatud. Ei Andmekaitse inspektsiooni ega keegi teine ei suuda korrale kutsuda ega vastutusele võtta isikuid, kes selliseid skeeme loovad.
Isiklikult arvan, et siin peaks lausa peaminister sekkuma, kuid viimastel andmetel on temagi ära pööranud metsatööstuse usku ja ei vaata keskkonnaministeeriumi poolegi, et mida nad seal korraldavad.
Eesti Metsa Abiks esindajana andsin sellel teemal eelmisel nädalal ka kommentaari ERR-ile, nüüd on uudis väljas: https://www.err.ee/1608375395/keskkonnaministeeriumi-plaan-rmk-peaks-omavalitsuselt-raieks-luba-kusima
Tekst: Mati Sepp
