Saatsime Eesti Metsa Abiks poolt õiguskantslerile kirja, kus juhtisime tähelepanu tema hiljutisele sõnavõtule ja olulisele eksimusele, mis on avaldatud artiklina Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaalis.
ERR-i vahendusel ilmus artikkel “Madise: keskkonna kaitseks pole kohane kehtestada alusetuid omandipiiranguid” (lisame artikli lingi kommentaarina).
Peamine valeväide, mis ERR-i artiklis avalikuks sai, oli see, et üliharuldaste liikide puhul on vajalik vaid tuvastatud pesakohtade kaitsmine. Tegelikult on looduskaitseseaduses ette nähtud, et kaitsta tuleb mitte ainult tõestatud pesitsuskohti, vaid ka säilinud elupaiku, mis on oma eriomase struktuuri poolest sobilikud asustamiseks või taasasustamiseks.
Artikkel ilmus ilma Kliimaministeeriumi või Keskkonnaameti kommentaarita ja jättis lugejale ühese mulje, et kaitsealasid moodustatakse Eestis liiga kergekäeliselt.
Kliimaministeeriumi selgitav kommentaar on artiklile lisatud hiljem, selle kommentaari lisamise ajaks oli lugu juba uudisvoogudest läbi käinud.
Õiguskantsleri sõnavõtt võiks mõjuda meeldetuletusena, et kaitsmist vajavate liikide püsielupaikade moodustamisel tuleb koguda piisavalt sisendandmeid ja sellega saab ju igati nõus olla. Paraku võib kirjutisega tutvujale jääda mulje nagu langetataks praegu püsielupaikade moodustamise otsuseid, rõhutame – vaid paari väidetava kuulmise najalt.
On pisut kummastav, küsitav ja meie hinnangul täiesti ebavajalik, et oma kirjas kliimaministrile ja Keskkonnaameti peadirektorile toob õiguskantsler asjaolude all välja väga üldise arvutuskäigu, palju peaks riik eramaa soetamiseks kulutama ning palju püsielupaiga moodustamise järel riigil erineval moel raha saamata jääks. Isegi siis, kui Ülle Madise, tavakodanikuna, püüab juhtida heas usus tähelepanu, palju riigile võiks kahju tekkida juhul, kui liiki seal justkui ei esinekski, on selline arvutuskäik kummaline. Veel vähem on see meie hinnangul õiguskantsleri pärusmaa.
Meie kiri õiguskantslerile:
Austatud õiguskantsler Ülle Madise
Tutvusime teie arvamusega liikide elupaikade kaitsest Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaali vahendusel. Artikkel “Madise: keskkonna kaitseks pole kohane kehtestada alusetuid omandipiiranguid” sisaldab pooltõdesid ja valeväiteid, mis kahtlemata on Teile esitatud asjaomaste isikute poolt. Need väited on ühelt poolt jäänud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti poolsete selgitusteta ning teisalt pole selguse saamiseks kommentaare küsitud ka ornitoloogidelt. Seisukoht on õnnetul kombel avalikustatud ERR-i kanalis ja võib anda üldsusele eksitava arusaama nagu loodaks püsielupaikasid väga kergekäeliselt.
Eesti Metsa Abiks nõustub, et kaitsealuste liikide elupaikasid on oluline kaitsta ja nõustume sellegagi, et seda ei saa teha meelevaldselt. EMA-le teadaolevalt on antud juhtumi puhul kassikaku olemasolu Kildemaa elupaigas kinnitanud vähemalt kümme ornitoloogi mitme aasta vältel.
2024. aastal valminud kassikaku kaitse tegevuskava andmetel on Eestis vaid 30-40 paari kassikakke, see on vähem kui sada lindu. Tegemist on väga haruldase liigiga, kes vajab erilist tähelepanu. Ka üleeuroopaliselt on tegu kaitset vajava liigiga, kes on märgitud Linnudirektiivi I lisas.
Viimastel aastatel on registreeritud Eestis 5-9 pesitsust. Olulise ohutegurina liigile on märgitud metsade majandamine registreerimata elupaikades.
Tsitaat kaitse tegevuskavast: “Kassikaku soodsa seisundi tagamise esmaseks tingimuseks on võimalikult paljude kassikaku elupaikade säilitamine erinevat tüüpi kaitsealade või püsielupaikadena. Seejuures tuleb liigi soodsa seisundi saavutamiseks Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 3 mõistes kaitsealade või püsielupaikadena säilitada ka liigi poolt asustamata elupaigad, kus on säilinud liigi elupaiganõudlusele vastavad tingimused, et liigi produktiivsuse tõusu korral oleks võimalik neid taasasustada.”
Seega, lähtudes looduskaitseseadusest, ei ole vaja kaitsta mitte ainult tõestatud pesitsuskohti, vaid ka säilinud elupaiku, mis on oma eriomase struktuuri poolest sobilikud taasasustamiseks.
Antud juhtumi puhul tooksime välja ka selle, et lähtuma peaks ettevaatusprintsiibist.
Kui metsad on tooraineks muundatud ja asendunud lageraielankide või noorendikega, siis teame, et sarnane metsaelustik võib taastuda alles mitmete inimpõlvede jooksul, mis on sageli hoomamatu ajahulk ning haruldasemad loodusväärtused on meie eluajaks sellelt alalt hävinud.
Juhime ka tähelepanu, et Kildemaa püsielupaiga erametsad on suuremas osas metsafirmade omandis, kes on orienteeritud vaid rahalise kasumi teenimisele.
Erametsadest rääkides tuleks alati eraldi välja tuua talumetsade ja metsafirmadele kuuluvate metsade osakaal, et anda objektiivne pilt omandivormist.
Palume edaspidi enne seisukoha avalikustamist meedias lisada ka valdkonna teadlaste või Keskkonnaameti kommentaarid, kes saavad omalt poolt selgitada haruldaste liikide kaitse põhimõtteid.
Lugupidamisega
Eesti Metsa Abiks
***
Foto on illustratiivne ja pärit erakogust.
