Meil on andmeid, et juba 2023. aastal sai sõlmitud kokkulepe Kliimaministeeriumi ja tööstuse esindajate vahel, et lindudele pesitsusrahu ei kehtestata. See oli tööstuse lobistide eesmärk, mis sai läbi surutud.
Augusti keskpaigas sai teatavaks Kliimaministeeriumi ebaseaduslik plaan lubada istandike rajamist ka metsamaadele, mis on vastuolus Euroopast tulevate määrustega ning seetõttu ei ole see realiseeritav.
Kes on selle hullumeelse idee arhitekt? Kas tõepoolest oli see Kliimaministeeriumi ametnike enda ettepanek, nagu meedias (Ülle Harju, Postimees) sai välja öeldud ja kui, siis kes ideega lagedale tuli?
Veebruaris tegi Keskkonnaamet metsamajandajatele teatavaks uudise, et Natura 2000 alasid enam niisama lihtsalt lageraiuda ei tohi, vaid eelnevalt on vaja mõjuhinnangut mis kinnitaks, et raie loodusväärtusi ei kahjusta.
Praktika muutus tulenes nii Eesti Metsa Abiks kohtuvõidust Keskkonnaameti üle, mille pidasime maha Natura 2000 alade kaitseks, kui ka samal ajal käimasolevast Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusest Eesti riigi vastu.
Sest hetkest alates hakkas lahti hargnema sündmuste ahel, kus kandvaks tooniks oli metsatöösturite krokodillipisarad, ähvardused ning ülepaisutatud melodramaatiline jant.
Vaid mõned näited teemadest:
Raul Kirjaneni ähvardus viia 700 miljoniline investeering Lätti;
Tööstuse meeleavaldus Toompeal, kus osalejate arv räägiti suuremaks;
Looduskaitsevastane meediakampaania, valdavalt Maalehes;
Avalik nõudmine taastada maadevahetus;
Andmetega vassimine. Erametsaliit väitis avalikult, et kaitse alla soovitakse võtta täiendavalt 110 000 hektarit. Tegelik kavand oli kaitsta 43 000 hektarit metsa riigimaal (erametsa vaid 1681-l hektaril);
Erametsaliit on loonud oma “looduskaitse”organisatsiooni, mis töötab riiklikule looduskaitsele vastu ning nõuab, et metsaomanik saaks ise otsustada mida ja millal kaitsta. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) finantseeris seda organisatsiooni suvekuudel 34 000 euroga – see raha tuli looduskaitseorganisatsioonide fondist.
Selle kõige taustal juhime tähelepanu, et raiemahud Eestis kahjuks langenud ei ole, pigem raiutakse rohkem kui kunagi varem. Oleme looduskaitsjatena saavutanud esialgu selle, et raied on liikunud kaitsealadelt nn majandusmetsadesse.
Suvesoojas on tööstuse protestihääled oluliselt mahenenud ning asendunud vaikse rahuloleva äraolemisega. Täna teame, et Kliimaministeeriumi ametnikud on lubanud tööstusele rohkem, kui oleks tohtinud.
Kliimaministeeriumi metsaosakonna otsuste eest vastutab selle juht Meelis Seedre, kes on korduvalt tõestanud, et tema tegevus on olnud selgelt kaldu tööstuse huvide poole, ohustades seeläbi looduskaitselisi kokku lepitud eesmärke ja avalikkuse huve. Ta on teinud järeleandmisi, mis on vastuolus riiklikult sätestatud eesmärkide ja arengukavadega. (KEVAD, Euroopa Liidu looduse taastamise määrus, elurikkuse strateegia jm).
Nõuame tema viivitamatut tagasiastumist, et taastada usaldus Kliimaministeeriumi vastu.
Fotod on illustreerivad, autor Karl Adami Wildlife Photography
