Eesti metsadest veerand, 519 795 hektarit, on röövellike metsafirmade käes.

Metsafirmade metsasid on kaitse alla võetud ligi 23 772 hektaril.

Võime viimastel nädalatel lugeda mitmetest meediaväljaannetest väiteid justkui Eesti riik on oma looduskaitseliste piirangutega eraisikute õiguste kallale läinud ning kaitse alla võtnud hulgaliselt eraomandis metsasid. Väidetavalt võtab lisanduvate piirangute hulk suisa silme eest kirjuks, aga konkreetseid numbreid ja jagunemist erinevate piirangute vahel ei söanda keegi asjaosalistest välja tuua. Loosungid on seda magusamad ja selle toel võibki jääda mulje, et Eestist saab üks suur looduskaitseala.

Selleks, et probleemi olemust mõista, selgitame algatuseks, et erametsad jagunevad Eestis kaheks. Eraisikute omandis olevad metsad, mis on sageli hästi hoitud ja kaitstud ning röövellike metsafirmade käes olevad metsad. Metsafirmad on enamasti huvitatud vaid maksimaalsest kasumi teenimisest.

Erametsaliit, mis on Eesti ühiskonnas ennast positsioneerinud tööstuse eestkõnelejaks, on nüüd esitlemas ennast väiketalunike kaitsjana ja on viimastel nädalatel meediasse, arvatavasti sõnumiagentuuri toel, lennutanud lugematul arvul artikleid, mis räägivad ühte juttu – justkui oleks nende probleemi “tuum” eraisikutest metsaomanike kaitse.

Ajakirjanikel ja sellest teemast lugenud või kuulnud huvilistel ei tasu arvata, et end viimastel nädalatel meedias avavad mures inimesed ongi need keskmised metsaomanikud. Pilt on palju kirjum.

Meie arvukate metsaomanike seas on ka neid, kelle metsades on samuti piirangu- ja sihtikaitsevööndid või saavad nende maad muude piirangutega hõivatud, kuid kes ei näe selles probleemi. On neidki, kes tunnevad isegi nende väärtuste üle uhkust. Tõsi, toetused piirangute eest on ajale jalgu jäänud.

Eesti Metsa Abiks on selle poolt, et eraomanike huvide eest tuleb seista – maaelu Eestis peab kestma ning väiketalunikel peab olema võimalus näiteks piiranguvööndites oma metsa püsimetsana majandada nii nagu seda sajandeid on tehtud.

Kuid praegune mäss ja streik ja meeleavaldus on tööstuse luigelaul, kes tunneb et Eestimaa haruldasi ja asendamatuid ökosüsteeme ei ole enam nii lihtne tooraineks suruda ja laevade peale ekspordiks lükata. Võime seda nimetada looduse kallal vägivallatsemiseks, mida on nüüd keelama asutud.

Me peame ilmtingimata eristama kahte erinevat osapoolt, keda looduskaitse erametsades puudutab:

Eraisikutest metsaomanikud, kellele tuleb kindlasti looduskaitselised piirangud kompenseerida ning toetada talumetsade püsimetsanduslikku majandamist. Oleme nõus sellegagi, et omanikele jagataks nende maadel olevatest väärtustest nii palju teavet kui võimalik. Seda rolli ei pea aga kandma üksnes Keskkonnaamet, vaid seda võiksid teha ka metsaühistud.

Röövellikud metsafirmad, kelle esmane huvi pole haprate koosluste kaitse, vaid kes tahavad meie looduse pealt mammonat teenida ja kelle tegevust tuleb hakata toetamise asemel piirama.

Eesti Metsa Abiks andmetel on Eesti metsadest koguni 519 795 hektarit, mis on ca 25% protsenti, metsafirmade rappida.

Eraisikutest metsaomanikele ja metsafirmadele tuleb kehtestada erinevad tingimused, eraisikutest omanikke tuleb hoida ja metsafirmade tegevust piirata.

Foto autor: Helena Eenok