Eesti meedia vahendusel jõuavad meieni kaks vastandlikku ja teineteisele vastu rääkivat sõnumit.

Ühest küljest väidavad Keskkonnaagentuur ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et meie metsade juurdekasvuga on kõik kõige suurepärasemas korras ning hetkel raiutakse keskmiselt rohkem kuna just parasjagu on “küpseks saanud” suurem hulk metsa. Metsandus olla endiselt “säästlik”, Eestis ei ole olnud kunagi rohkem metsa ning juurdekasv suures plaanis katab raiutava metsa.

Teisest küljest räägib avanev vaatepilt millestki muust. Mälestades lahkunud Fred Jüssit, meenutame aga tema sõnu: “See on ju riiklik laastamine”.

Ökoloog Jaan Liira juhtis tänavusel Arvamusfestivalil tähelepanu sellele, et praegu on meil kotkapuud olemas, aga need puud kukuvad varem või hiljem ümber ning praegu me uusi kotkapuid ju ei kasvata? Meil on majandusmetsad mis on ühevanuselised.

Loodusemees Arne Ader nentis hiljuti antud intervjuus, et “Mure metsade kadumise pärast, lageraiete pärast on loodusemeeste hulgas olnud juba 20 aastat. Hetkel oleme seisus, kus visuaal näitab kõike – mingit seiret vaja ei olegi. Sõida autoga läbi Eestimaa ja sa näed, mis meie metsadega toimub.”

Ettevõtja Oleg Grossi käest küsiti mõned kuud tagasi saates Täistund, et kuidas Eestimaa ülevalt, helikopterilt vaadates tundub? Oleg Gross vastas valunoodiga hääles: “Eestimaa on ülevalt vaadates tühi. Praegu räägime siin rohelisest mõtlemisest, aga kogu mets on maha võetud. /…/ ma vaatan ülevalt, tühjus.”

Kus peitub tõde?

Eesti Metsa Abiks on vaidlustanud kuhjade viisi Eesti riigi poolt läbi viidavaid lageraieid. Oleme kirjutanud sellest lugematu arv kordi ja kui keegi peaks arvama, et vaidlustame vaidlustamise pärast, siis asi on sellest kaugel. Enamasti on tegu olnud kaitsealadega, elupaikadega või suisa potentsiaalsete vääriselupaikadega. Kohtusse saame minna aga siis, kui on selgelt tegemist ebaseadusliku tegevusega – nagu näiteks oli Natura 2000 alade lageraiumine, mis oli vastuolus Euroopa Liidu seadustega ning sellele tuginedes saime ka võidu.

Kuid mida vaidlustada kohtus, kui tegemist on riikliku, seadusliku laastamisega? Ja meie seadused kahjuks lubavad erinevaid raieliike kombineerides lagedaks raiuda kümneid hektareid.

Vaidlustasime juulikuus RMK soovi lageraiuda männimets. Nende plaanidesse mahtus ligi 8 hektari suuruse lageraielangi tekitamine alale, mille kõrval oli mõned aastad tagasi raie juba tehtud ning koos plaanisoleva raiega oleks moodustunud tohutult suur lageraielank mis piirneb noorendikuga.

Meie vaiet aga eirati ning tänaseks on see kaunis männimets mälestuseks saanud ja meie maastikele on lisandanud 16 hektarit lagedat ala.

Samal ajal võime lugeda RMK arengukavast lubadust ehk kehtestatud eesmärke aastateks 2024-2028: “Töötatakse välja raiete hajutatuse indeks, et raied ei koonduks ühte piirkonda”

Arengukava eessõnas on Mikk Marran kirja pannud suured sõnad: “Mets on Eesti riigi loodusvara. Mets on tohutu ökosüsteem, kus elavad tuhanded erinevad liigid. Kliimamuutuse mõjud ei ole teoreetilised.”

Arengukava sissejuhatuse lõpus antakse teada, et RMK meeskond töötab selle nimel, et “iga eestimaalane saaks nüüd ja edaspidi elada elusamat elu!”

RMK visioon on “Luua oma tegevusega iga päev lisaväärtust Eesti loodusele ja inimesele.”

“RMK soovib arengukava perioodil panustada elurikkuse säilimisse ja selle seisundi paranemisse RMK valduses olevatel riigimaadel. Selleks jälgime pidevalt looduses toimuvat ning astume vajadusel samme olukorra parandamiseks.”

Tegelik elu:

Eesti Metsa Abiks vaiet eiratakse argumendiga, et “mets on kõrvaloleval eraldisel uuenenud”. Uuenemiseks loetakse seda, et looduslik lehtpuusalu on poole meetri kõrgune. Viitasime vaides, et istutatud kuusekultuur on osaliselt hukkunud – sellega nõustuti, aga viidati et asemele on kasvanud looduslik lehtpuusalu.

Meie tänastest seadustest lähtuvalt tohib poolemeetrikõrguse lehtpuusalu kõrvale tekitada järgmise 7,75 hektari suuruse lageraielangi (juhul kui tegemist on ühe eraldisega).

RMK avalik reaktsioon Eesti Metsa Abiks vaidele:

RMK avalik sõnum 30. juulil: “RMK juhatus otsustas, et 2025. aastast alates ei tehta uuendusraieid suuremal pinnal kui 5 hektarit okaspuumetsas ja 7 hektarit lehtpuumetsas, sõltumata metsaeraldiste pindalast.

„Ökoloogilisest vaatest aitavad väiksemad raielangid hoida metsamaastikes kõrgemat vana metsa osakaalu ja vähendavad raiete negatiivset mõju piiratud levikuvõimega liikidele,“ selgitas RMK juhatuse liige Erko Soolmann.”

RMK andis meile hiljem teada, et see otsus oli tehtud juba 7. mail, kuid avalikustati vahetult peale EMA avalikku kriitikat suurte lageraiealade kohta.

Paar nädalat hiljem, augustis, tuli välja metsaseaduse eelnõu kus oli kirjas midagi väga sarnast:

“Seadusemuudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile ning jäetakse välja erand kasvukohatüüpidele, kus oli lubatud kuni viie hektari suurused lageraied. Kaotatakse võimalus raiuda suuremaid kui viiehektarisi lanke, isegi kui need jäävad ühe metsaeraldise piiresse.”

Tegelik elu:

RMK raius möödunud kuul, novembris 2024, 7,75 hektarit männimetsa ja koos kõrvalolevate lageraielankidega moodustus taas üks 16 hektari suurune lage ala.

Oli see nüüd üks viimastest suurematest “raieküpsetest” eraldistest, mis tuli ilmtingimata ära raiuda ja alates järgmisest aastast me enam selliseid tegusid ei kohta? Ometigi kajastavad RMK arengukavas antud lubadused ka 2024. aastat. Vahel jääb mulje, et arengukavades, nõukogudes ja juhatuses võetud suunad ei jõua allüksusteni või ongi see pelgalt silmapete ja hea turunduseks.

Kokkuvõttes saame öelda, et RMK turundussõnumid on vastuolus reklaamiseaduse paragrahviga 4, mis keelab tarbijat eksitada ning sisuliselt ütleb, et päris valet ikkagi levitada ei tohi.

Kas me juba elame tõejärgses ajastus? Eesti riigiasutuse poolt esitatud info on nii suures vastuolus tegelikkusega, et seda ei saa nimetada muuks kui pettuseks.

Foto raiutud alast.

Autor: Eesti Metsa Abiks